Meelelahutus- ja toitlustuseettevõtjad on pöördujate sõnul olnud piirangute all vaheldumisi juba kaks aastat – seni kehtib lisaks koroonapassi nõudele ka kellaajaline piirang. Enim on sellest kanatada saanud just õhtune ja öine meelelahutus. Selguse ja piirangute ikka veel kehtivuse õigsuse saamiseks pöördusid ettevõtjad õiguskantleri poole hinnangu saamiseks.
Õiguskantslerilt 14. jaanuaril saabunud vastuses on pöördujate hinnangul kolm tugeva kaaluga argumenti, mis seavad ikka veel kehtivad kellaajalised piirangud kahtluse alla.
Esmalt selgitas riigikohus hiljutises lahendis, et tuleb arvestada, et haldusaktiga kehtestatud üldkohustuslikke vaktsineerimisnõudeid pole lubatud hoida kehtimas lõpmatult kaua. Seetõttu vajab piirangute jätkuv kehtestamine üksikakti ehk üldkorraldusega üldakti asemel veel kord põhjendamist. Praegu kehtivate piirangute puhul selliseid põhjendusi ei ole, mistõttu on pöördujate sõnul kaheldav, kas piirangute kehtestamiseks on valitud õige vorm ja kas see on kooskõlas põhiseadusega.
Teiseks piiravad kellaajalised tegutsemispiirangud põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi õiguskantsleri sõnul aga kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on piirangu legitiimse eesmärgiga põhjendatud. Seega peab korraldusest selguma üksikasjalik põhjendus, miks on piirang kehtestatud, ning piirang ise peab olema eesmärgi saavutamiseks vajalik, sobiv ja mõõdupärane.
Praegu kehtivad kellaajalised piirangud kehtestati juba mullu 1. novembril. See tähendab, et piirangu kehtestamise põhjenduses on tuginetud kahe kuu tagusele epidemioloogilisele olukorrale. Pöördumis esitanud toonitavad, et ei tohi tekkida olukorda, kus varem otsustatu põhjal kehtivad piirangud automaatselt edasi, kuigi praegu ei pruugi need enam olla vajalikud ega asjakohased. Samuti on nende sõnul ennatlik järeldada, et ainuüksi uue viirustüve levik õigustab ajaliste piirangute jätkuvat kehtimist.
Kõnealuste piirangute põhjendustes puuduvad viited uuringutele, mis aitaksid inimestel mõista, kas ja kui tõhus meede on ajalise piirangu kehtestamine kontaktide vältimiseks, mis aitaks tõkestada nakkuse levikut ja hoida omakorda haiglate töövõimet. Pöördujate sõnul on välja toodud küll juhukontaktide võimalus, kuid see, mil määral mõjutab ajaline piirang nakkusriski ja seeläbi haiglate toimepidevust, on analüüsimata.
Analüüsitud ei ole ettevõtjate andmetel ka seda, kas kellaajaline piirang võiks sisuliselt vastu töötada hajutatuse nõudele, kuna kindlal ajal võib ühte kohta kokku sattuda rohkem inimesi. Kokkuvõtvalt ei ole nende hinnangul üheselt selge, kuidas just kellaajaline piirang seatud eesmärgi täitmisele kaasa aitab.
Kolmandaks seab piirangu järjepideva vajalikkuse kahtluse alla piiragu lõpetamine kaheks ööpäevaks seoses aastavahetuse tähistamisega.
Tuginedes õiguskantsleri vastusele teevad ettevõtjad ettepaneku senised kehtivad kellaajalised piirangud kaotada, et lõpetada ettevõtlusvabaduse piiramine ja lisakahjude tekkimine antud piirangute jätkuval kehtimisel.
