Valitsus otsustas eriolukorra ajal hüvitada haiguslehtede esimesed kolm haiguspäeva, mis tavaolukorras hüvitamisele ei kuulu. Esimesed kolm haiguspäeva hüvitatakse tagasiulatuvalt kõigile, kelle haigusleht avati alates 13. märtsist ja see erisus kehtib haiguslehtedele, mis avatakse eriolukorra lõpuni.
Hüvitise määr on 70 protsenti inimese kalendripäeva keskmisest tulust. Haigekassa juhib tähelepanu, et tööandjal säilib kohustus hüvitada töötajale neljas kuni kaheksas haiguspäev.
Haigekassa alustab täna eriolukorra algusest ootel olnud pikemate kui üheksa päevaste haiguslehtede hüvitamist. Alla kaheksa päevaste lehtede esimesed kolm päeva tasutakse alates maikuust.
Haigekassa teeb inimestele ülekanded sellele pangakontole, mis on inimese poolt kirja pandud eesti.ee teenuses valiku „Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas“ all. Kuna paljud inimesed ei ole oma kontot märkinud, ei saa haigekassa teha ka ülekannet ning sellest tulenevalt palub haigekassa inimestel seal oma pangakonto andmete õigsus üle kontrollida.
Hoolduslehti ja sünnituslehti muudatus ei puudutanud, sest neid rahastab haigekassa jätkuvalt alates esimesest töövabastuse päevast ja hoolduslehtede puhul 80 protsendi ulatuses hooldaja eelmise aasta keskmisest töötasust.
Esimese kolme haiguspäeva täiendavaks hüvitamiseks suunab riik haigekassasse lisaraha üle seitsme miljoni euro. Kokku suureneb haigushüvitiste kulu võrreldes prognoosituga üle 40 miljoni euro, tulenevalt haigus- ja hoolduslehtede tavapärasemast suuremast kasutusest.