Väga populaarsetele kontserditele müüakse ametlikes kanalites kõik piletid välja minutitega, mis loob soodsa pinnase piletite edasiseks hangeldamiseks ehk piletitele tekib järelturg. Leidub mitmeid platvorme, kus on võimalik maha müüa oma kontserdi või spordiürituse pilet. Järelturu pileteid võivad müüa nii teised füüsilised kui juriidilised isikud ning ost võib osutuda üsna problemaatiliseks. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus Eestis on saanud tarbijatelt erinevaid küsimusi seoses taoliste piletimüükidega ning jagab soovitusi, kuidas end kaitsta.
Hiljuti on Soome tarbijakaitse hoiatanud Šveitsi järelturupiletite müügiportaali Viagogo.com eest, kuna üle 500 tarbija on teinud avalduse. Ka Eestis on samas asjus pöördunud tarbijaid, kes on soovinud saada teada oma õiguste kohta. Peamised tarbijate pöördumiste põhjus on piletite kättesaadavus ja juurdehindlus. Nimelt, Viagogo.com veebileht reklaamib end kui maailma suurimat järelturu keskkonda, kus nad enda väitel kuvavad müüja, kes on eraisik, kehtestatud hindasid, mis võivad olla turuhinnast kõrgemad või madalamad.
Tarbijad on veel välja toonud, et Viagogo.com lehel piletit ostes on segajaks ajapiirang, millega kiirustatakse tarbijat takka ostu kiireks lõpuleviimiseks seejuures manipuleerides piletite saadavuse ja hinnamuutusega. Näiteks jookseb ekraanil pidevalt teavitus, mitu minutit see hind veel kehtib ning mitu inimest seda piletit praegu vaatavad. Selle eesmärk on kiirustada tarbijat tehingusse.
Näiteks on Eesti tarbijal juhtunud, et Viagogo.com ei ole soetatud piletit talle edastanud väitega, et see saadetakse alles nädal enne kontserti. Tarbija soovis piletiostust taganeda, kuna selline olukord põhjustab ebakindlust. Kindlus on väga vajalik eelkõige arvestades, et kontsert toimub välisriigis ning tarbija teeb täiendavaid kulutusi majutusele ja transpordile teadmata, kas ürituse pilet talle üldse edastatakse.
Hinnaga manipuleerimise tõi välja Eesti tarbija, kes küll sai spordiürituse pileti kätte, ent ümbrikut avades leidis ta piletile trükitud hinnaks 35 eurot, mille eest tarbijalt küsiti hoopis 116 eurot. Täpsemalt uurides selgus, et müüja küsitud hinnale lisandusid veel platvormi lisatasud, näiteks lepingutasu, käitlustasu, pileti edastamise tasu, mis võivad olla pileti müügihinnast märkimisväärselt suuremad.
Tasub teada, et piletite soetamine järelturult ei ole Euroopa Liidu üleselt ühtselt reguleeritud. Siseriiklik seadusandlus on olemas Norras, Saksamaal, Suurbritannias, Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Horvaatias ning Taanis. Teistes liikmesriikides on kas piletite järelturgu puudutav regulatsioon veel väljatöötamisel või jäetakse see valdkond reguleerimata. Eestis on piletite järelturult soetamine seadusega reguleerimata.
Soome tarbijakaitse ombudsmani väitel ei selgitata Viagogo.com veebilehel selgesõnaliselt tarbijatele, et teatud riikides ei ole piletite soetamine järelturult seadusega lubatud. Näiteks on piletite edasimüümine järelturul keelatud Belgias, Prantsusmaal, Hispaania, Taanis, Poolas ja Horvaatias. Teistes liikmesriikides, kus piletite järelturul müümine on seadusega reguleeritud, kuid see ei ole keelatud või on lubatud vaid teatud tingimustel. Näiteks võib Portugalis küll pileteid järelturul edasi müüa, kuid edasimüügi hind ei tohi olla pileti esialgsest hinnast üle 20 protsendi suurem. Enne pileti järelturul soetamist tasub uurida Prantsusmaa EL tarbija nõustamiskeskuse koduleheküljelt kas ja kuidas piletite järelturg on reguleeritud või on piletite järelturult soetamine sootuks keelatud: https://www.europe-consommateurs.eu/en/news-and-alerts/sports-and-events/the-resell-of-tickets-in-the-eu-forbidden-or-allowed/.
Mida siiski silmas pidada, kui kindlasti soovid üritusel osaleda, kuid pileteid enam saada ei ole?
- Kontrolli alati enne ostu kaupleja tausta – kes on müüja, kus ta asub, kuidas temaga kontakti saab, millised on ostutingimused ning kes on ürituse korraldaja ja millised on sinu õigused juhuks, kui üritus jääb ära.
- Kui pileti müüjaks on eraisik, siis ei kaitse sind tarbijakaitseadus ega EL tarbijaõiguse alased direktiivid.
- Veendu, kas kasutatav müügiplatvorm pakub ostutehingule täiendavat kaitset, näiteks raha kantakse kõigepealt deposiitarvele ning kui ostjal pilet käes, alles seejärel saab müüja raha kätte.
- Hangeldaja müüb reeglina pileteid algsest ostuhinnast kallimalt olles tavaliselt füüsiline isik. Nagu varem öeldud, ei kaitse sind sellisel juhul tarbijakaitseseadus.
- Järelturu piletite soetamine ei ole kõikide EL riikides seaduslik. Algselt ostetud piletid võivad olla nimelised, iga ostja võib osta vaid näiteks neli piletit ning ostja peab olema ürituse alale sisenedes koos teiste piletisaajatega, kuna neile piletitele läheb ühe ostja nimi. Korraldajad võivad kontrollida nime ja isikut tõendavad dokumendi vastavust. Näiteks on selle olulisust rõhutanud Ed Sheeran, kes annab 12. juunil Riias kontserdi. Nimelisi pileteid müüakse ka Eestis juulikuus kontserti andva Metallica kontserdile.
- Piletit ostes vaata lõpphinda, kuna esialgselt kuvatud hinnale võivad lisanduda täiendavad tasud.
- Veendu, kas pilet on ehtne. Kui mõni edasimüüja müüb pileteid juba enne ametlikku piletimüügi algust, siis ilmselt on tegemist pettusega, kuna ametlik müüja teavitab reeglina täpse kuupäeva ja kellaaja, millal algab piletimüük.
- Uuri müüja tausta internetist. Näiteks Belgias on petturite avastamiseks loodud veebileht http://www.ilovemyticket.com/nl/black-list/. Kuigi see veebileht on vaid hollandi ja prantsuse keeles, on võimalik musta nimekirja lisatud piletivahendajatega lihtsasti tutvuda.
Mida teha, kui oled raha maksnud, kuid piletit ei saanud?
Kontakteeru kauplejaga mitte ainult telefoni teel, vaid ka kirjalikult. Kui tasusid piletite eest krediitkaardiga, saad abi saamiseks pöörduda oma kaardi väljastanud panga poole. Euroopa Liidus registreeritud kauplejalt soetatud pileti puhul saad abi paluda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt Eestis, loe täpsemalt www.consumer.ee
