Aastal 2002 avasid kohtutäiturid 275 676 eraõiguslikku toimikut, teatas teisipäeval BNS-ile kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. 2014. aastal avati 39 681 toimikut, mida on peaaegu seitse korda vähem kui 2002. aastal.

"Selle drastilise languse taga on üldine õiguskuulekuse kasv ühiskonnas, mis on kohtutäiturite hea ja professionaalse töö tulemus," ütles koja esindaja Mati Kadak. „Oleme järjepideva tegevusega jõudnud olukorda, kus inimesed mõistavad, et enda tegevuse eest tuleb vastutust kanda ning seda mitte tehes koputab kohtutäitur ühel päeval ikka uksele."

Teise olulise asjaoluna tõi Kadak välja otsese ja olulisema kaudse kasu, mida riik läbi efektiivse täitemenetluse igapäevaselt saab.

"Aastal 2001 andis riik täitemenetluse erakätesse eesmärgiga vabastada riigi ressursse ja tõsta menetluse kiirust. Oleme kolmeteistkümne aastaga üles ehitanud toimiva süsteemi, mis täidab mõlemaid tol hetkel seatud eesmärke. Vähem toimikuid on väiksem kulu riigi õigussüsteemile, mis lubab riigil enda ressursse otstarbekamalt jagada, olles sealjuures hea partner kodanikule. Kiire menetluse kaudu tõuseb sissenõudja usaldus toimivasse süsteemi ja kasvab võlgnike õiguskuulekus. Jah, igat süsteemi saab parandada, kuid seatud eesmärk on end õigustanud ja liigub jätkuvalt õiges suunas," rääkis Kadak.

Kohtutäiturite poolt avatud toimingute arvus kajastub nähtavalt läbitud majanduskriis, mis tõi esile eelkõige hüpoteegiga seotud toimingute kasvu.

"Kui vaadata politsei- ja piirivalveameti (PPA) poolt kohtutäituritele menetlemiseks esitatud nõudeid, siis on selgelt liikluskultuur aastatega paranenud. Meile laekub aina vähem kiiruse ületamise ja turvavöö mitte kasutamisega seotud juhtumeid. Sellest võib järeldada, et oleme riigile hea partner ja inimesed eelistavad enda trahvid tasuda enne kohtutäituri asjasse sekkumist," lisas Kadak.

Tulemlikkusest rääkides, jõuavad avatud täiteasjadest keskmiselt pooled kahe aasta jooksul positiivse lõpetamiseni. Kadak rõhutas, et täitemenetluse veel kiiremaks ja efektiivsemaks muutmiseks on vajalik muuta vähemalt kahte asjaolu.

Kui PPA loeb trahviteate kättetoimetatuks pärast eesti.ee meiliaadressile saatmist, siis kohtutäituritele seab seadus karmimad nõuded. Ka maksu- ja tolliameti tehtud korralduste kättetoimetamiseks piisab näiteks juriidiliste isikutele korralduse saatmisel viiepäevasest ooteajast ja asi loetakse kätte antuks. Täitemenetluse kiirus tõuseks, kui riik muudaks dokumentide kättetoimetamise korda sarnaselt naaberriigi Soomega – registris märgitud e- posti aadressile või kodusele aadressile saadetud kiri on loetud kätte saaduks teatava aja möödudes.

Riik võiks nõuda eraisikutelt elukoha kinnitamist registris ja unustada varem kõlanud põhjendused, nagu oleks tegemist nõukogude-aegse korra taastamisega. Teadmata asukoht ja sagedane pahatahtlikkus elukohaandmete puudumisel viivitavad menetluse käiku oluliselt.

Teiseks puudub kohtutäituril võimalus tutvuda piisavalt kiiresti võlgniku pangaväljavõttega. Seeläbi puudub kohtutäituril selge ülevaade tegelikust olukorrast ja kohtutäitur on sunnitud näiteks igakuise sissetuleku teadasaamiseks nõudma konto väljavõtet võlgnikult, mis teeb menetlemise pikaks sissenõudja jaoks ja kulukaks võlgniku jaoks. Pangaväljavõtte tellimine on tasuline teenus ja võlgnikul puudub selleks raha.