Eelmise aasta lõpus saadeti juhuvalikul kolmanda samba omanikele erineva sõnastusega e-kirjad, mis kutsusid üles oma sissemakseid üle vaatama. Suurima reaktsiooni põhjustas sõnum „Aita kindlustada enda ja oma lähedaste tulevikku!“ – kui sõnumite peale kokku tõusis keskmine laekumine 78 eurolt 89 eurole, siis võidusõnum suurendas laekumist 100 eurole.
Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on kolmas sammas loodud esimese ja teise kõrvale selleks, et inimesed saaksid ise oma penisonipõlve kindlustada.
„Kogumine on oluline, et finantsstabiilsus ja elustandard säiliksid ka pensionieas. Riik soosib kolmandasse sambasse kogumist maksusoodustusega, kuid seda kasutatakse vähe. Näiteks tuleb aastas igakuise 300eurose sissemakse puhul tuludeklaratsiooniga 20 protsenti ehk 720 eurot tagasi, 2025. aastast lausa 22 protsenti ehk 792 eurot,“ selgitas minister. „Kui saadud raha uuesti investeerida, hakkab liitintress tööle ning koos fondi tootlusega on nii võimalik kindlustunnet edukalt kasvatada. Igaüks saab esimesed sammud oma tuleviku kindlustamiseks ise teha, näiteks vormistades kolmanda samba makseteks püsikorralduse.“
OECD andmetel saavad Eesti pensionärid tulevikus keskmiselt vaid 34 protsenti pensionieelsest sissetulekust ja selle näitajaga ollakse Euroopa Liidus eelviimasel kohal. Uuringud näitavad, et eestlased säästavad pigem lühiajalisteks eesmärkideks ja rahaasjades puudub sageli pikem plaan.
„Siin tuleb leida võimalusi, kuidas inimesi motiveerida pensionisse panustama. Hindame väga, et Tartu Ülikool ja Pensionikeskus on haaranud initsiatiivi ja riigile appi tulnud,“ tõi Võrklaev välja.
E-kirjad üleskutsega vaadata üle oma kolmanda samba sissemaksed saadeti kolmanda pensionisamba omanikele 21. detsembril. Järgnenud nädala jooksul võrreldi erinevate sõnumirühmade aktiivsust sambasse sissemaksete tegemisel. Eesmärk oli teada saada, kas hästi ajastatud meeldetuletuste saatmine mõjutab kolmanda samba sissemakseid ja milline sõnum inimesi enim kõnetab.
„Kui sissemakstava summa puhul eristus teistest rohkem üks sõnum, siis panustajate arvu kasvatas enamik sõnumeid,“ selgitas uuringu eestvedaja, Tartu Ülikooli õppejõud ja käitumisteadlane Heidi Reinson „Siit saame järeldada, et oluline on inimestele lihtsalt nende võimalusi aeg-ajalt meelde tuletada. Arvestades, et psühholoogiliselt on võib-olla keeruline tulevikuks raha kõrvale panna, on hästi ajastatud meeldetuletus hea võimalus säästma ärgitada, vastukaaluks tarbimisele üleskutsuvatele sõnumitele,“ rääkis Reinson.
Teadusuuring oli esimene suurem projekt, mis viidi läbi Tartu Ülikooli ja Pensionikeskuse koostöös. „Oleme väga rahul, et uuring õnnestus ning saime ka inimeste pensionivara kasvatamisele omalt poolt kaasa aidata,“ märkis Pensionikeskuse projektijuht Kaisa Ilves.
Tänu meeldetuletusele suurenes nii laekumiste arv kui summa. Kokku lisandus nädala jooksul kolmanda samba kontodele juurde 1,2 miljonit eurot, mis aitab kasvatada sissemakseid teinud inimeste pensionivara.
Üleskutse sisu töötati välja koostöös käitumisteadlastega Lätist, Šveitsist, Hollandist Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Täpsemalt saab lugeda Tartu Ülikooli veebilehelt.
Teadusuuring viidi läbi 21.-27. detsembrini 2023, meeldetuletused saadeti enam kui 100 000 kolmanda samba omanikule vanuses 21-53. Läbiviijad olid Tartu Ülikooli psühholoogia instituut, rahandusministeerium, Pensionikeskus ja Innotiim.
