"Tugeva majanduse eeldus on see, et tegeldakse lakkamatult oma nõrkade kohtade kõrvaldamisega, ka headel aegadel. Nüüd, mil Euroopa majandus kasvab aastakümne kiireimas tempos, peaks meie strateegia nii EL-i kui ka riigi tasandil olema just selline," ütles euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel.

Kolmapäeval avaldas Euroopa Komisjon niinimetatud talvepaketi ehk liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra aastaanalüüsi, sealhulgas ülevaate komisjoni riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusammudest ning hinnangu võimalikule makromajanduslikule tasakaalustamatusele.

Euroopa majandus kasvab ning positiivsete majandusväljavaadetega käib kaasas tööturu ja sotsiaalse olukorra paranemine. Siiski ei ole majanduse elavnemine jõudnud kõikide ühiskonnaliikmeteni võrdselt ja struktuursed kitsaskohad pärsivad mõningates liikmesriikides majanduskasvu ja lähenemist. Seetõttu peaksid EL-i riigid praegust jõulist majanduskasvu ära kasutama ja veelgi tugevdama oma majanduse aluseid, märkis komisjon.

Eesti riigiaruande kohaselt kasvas Eesti SKT 2017. aastal üle 4 protsendi, seda peamiselt tänu välismajanduskeskkonna paranemisele ja investeeringute mahu suurenemisele. Prognooside kohaselt peaks SKT reaalkasv stabiliseeruma 2018.–2019. aastal 3 protsendi tasemel, kuna investeeringute kasvu algne mõju möödub.

Eksport ja sisetarbimine peaksid jääma tugevaks kasvumootoriks, kuigi inflatsioon ja pingeline tööturg võivad nende arengut mõjutada. Eesti eelarvepoliitika on aga muutunud lõdvemaks, struktuurne eelarvepuudujääk suureneb aastatel 2018–2019 tõenäoliselt märkimisväärselt, ligikaudu 1,5 protsendile SKT-st.

Peamiste probleemidena tuuakse Eesti puhul esile demograafilisest langusest tuleneva tööjõu vähenemise tagajärjed, sotsiaalkaitsesüsteemi kitsaskohad ning ebapiisav teadustegevuse ja innovatsiooni arendamine. Tööealise elanikkonna märgatav vähenemine suurendab survet tööjõukuludele.

Samal ajal on tootlikkuse tase allpool EL-i keskmist, mis võib olla seotud tagasihoidlike tulemustega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Kuigi Eestis on mõned kõrge lisandväärtusega ja teadmistemahukad sektorid, on ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning teadusasutuste ja ettevõtete koostöö jätkuvalt kasinad.

Inimesed on Eesti kõige tähtsam ressurss ja edaspidise majanduskasvu tagamiseks on esmatähtis kasutada ressursse tõhusamalt ning suurendada teadmistemahuka tegevuse osakaalu majanduses, märkis komisjon.

Sotsiaalvaldkonnas on Eesti jaoks suurim probleem ajakohase sotsiaalse turvavõrgu loomine. Hiljutised maksureformid on küll suurendanud töötamise stiimuleid madalama sissetulekuga elanikele, kuid jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk.

Rahastamise ebapiisavus on suurim pensionide, puudega inimeste toetuste ja pikaajalise hoolduse teenuste puhul. Ehkki vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi muudetakse paindlikumaks ja sellega nähakse ette ühekuuline vanemapuhkus üksnes isadele, on Eesti sooline palgalõhe endiselt üks Euroopa suurimaid.

Talvepakett on osa iga-aastasest EL-i tasandi poliitika koordineerimise tsüklist ehk nn Euroopa poolaastast. Talvise aruandepaketi peatähelepanu on riiklikul mõõtmel.

Nii nagu igal aastal, hinnatakse riigiaruannetes edusamme, mida liikmesriigid on teinud oma peamiste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja varasemate riigipõhiste soovituste rakendamisel. Selle põhjal töötavad liikmesriigid aprilli keskpaigaks välja oma riiklikud aastaprogrammid.

Koos riigiaruannetega on riiklikud programmid aluseks ettepanekutele, mille komisjon esitab maikuus järgmises riigipõhiste soovituste voorus.