Ajutine raamistik võimaldab liikmesriikidel tagada ettevõtetele piisava likviidsuse ja äritegevuse jätkumise praegu ja pärast koroonaviiruse puhangu lõppemist. Raamistik näeb ette viit liiki abi:
- Otsetoetused, maksusoodustused ja ettemaksed – liikmesriikidel on võimalus tagada kuni 800 000 euro suurune toetus ettevõtte kohta kiireloomulise likviidsusprobleemi lahendamiseks.
- Riigi tagatised ettevõtete poolt pankadelt võetud laenudele – liikmesriigid saavad anda riigigarantiid tagamaks, et pangad jätkavad laenude andmist ettevõtetele, kes seda vajavad.
- Subsideeritud riiklikud laenud ettevõtetele – liikmesriigid saavad anda ettevõtetele soodsa intressimääraga laene, katmaks ettevõtete vahetut käibekapitali ja investeerimisvajadusi.
- Kaitse pankadele, kes suunavad riigiabi reaalmajandusse – mõned liikmesriigid kavatsevad tugineda pankade olemasolevale laenuvõimele ja kasutada neid (eriti väikese ja keskmise suurusega) ettevõtete toetamise kanalina. Raamistik sätestab, et selline abi on otsene abi pankade klientidele, mitte pankadele endile, ning annab juhised, kuidas tagada pankadevahelise konkurentsi võimalikult vähene moonutamine.
- Lühiajaline ekspordi krediidikindlustus – raamistik pakub täiendavat paindlikkust riigi poolt pakkuda lühiajalist ekspordi krediidikindlustust.
Komisjoni vastutava asepresidendi Margrethe Vestageri sõnul võimaldab uus ajutine raamistik praegusel raskel ajal kasutada liikmesriikidel majanduse toetamiseks riigiabireeglites ette nähtud paindlikkust täiel määral.
Komisjon ja liikmesriigid on asunud ajutist raamistikku juba kiiresti rakendama, nt viimase nädalavahetuse jooksul kiitis komisjon heaks 6 ajutise raamistiku alusel kehtestatud abimeedet.
Ajutine raamistik kehtib 2020. aasta lõpuni, kuid seda on võimalik ka pikendada.
Euroopa Komisjon kehtestas riigiabi meetmete ajutise raamistiku ka 2008. aastal, vastusena toonasele globaalsele finantskriisile.