Noorem kui 25. Õige aeg kogumise ja investeerimisega algust teha
Investeerimisega on kasulik alustada juba noorena. Rahalised kohustused on veel väikesed, mistõttu mõnikümmend eurot kuus on võimalik ikka investeerimiseks leida. Kui eesmärk on pikaajaline kogumine, siis ei peagi igakuiselt säästetavad summad alguses suuremad olema, sest regulaarselt kogudes on võimalik ka nii soovitud summa kokku saada.
II sambaga liitumine on teile kohustuslik ning kui te ei ole endale pensionifondi valinud enne 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuari ega enne tööle või praktikale asumist, loosib Eesti Väärtpaberikeskus teile fondi konservatiivsete pensionifondide hulgast. Samas kui teil jääb pensionini enam kui 40 aastat, tasub valida ise sobiv fond ja kaaluda kõrgema riski võtmist, sest sellega võib kaasneda suurem tootlus. Siiski tasub meeles pidada, et kõrgema riskiga fondi puhul võib teie kogutu väärtus kõikuda suuremas ulatuses.
26–35 eluaastat. Parim aeg leida täiendavad kogumisvõimalused
Selles eluetapis tasuks esmalt kaardistada oma üldine finantsseis – kui suured on rahalised tulud ja kulud. Koostage pere-eelarve ja lisage sinna nii lühi- kui pikaajaline kogumine. Pange paika plaan, milliste investeeringute abil kindlustada oma pensionipõlv. Kui pensioniplaan on paigas, tasuks teha ka konkreetsed investeeringud, et plaan ei jääks ainult heaks ideeks. Näiteks kui plaanite oma pensioni kindlustada kinnisvara, metsa või mõne muu alternatiivse investeeringu kaudu, siis oleks õige aeg see soetada.
Kõige lihtsam pikaajalise kogumise lahendus on III pensionisammas. Selle kasuks räägib see, et III sambasse tehtud sissemaksetelt tagastatakse teile tulumaks. Kui olete juba liitunud III pensionisambaga, aga kogutud summasid üle vaadates tundub, et samas tempos jätkates ei jõua te soovitud tulemuseni, on mõistlik kaaluda sissemaksete suurendamist. Arvestades seda, et pensionil veedetakse keskmiselt 20 aastat, siis ainult mõnekümneeuroseid sissemakseid tehes soovitud eesmärk ilmselt paraku ei täitu.
36–50 eluaastat. Vaadake üle oma investeeringud ja laske tööandjal panustada
Tasuks põhjalikult üle vaadata oma investeeringute tasuvus – kas sealt saadud tulu on piisav ja kas algselt selle investeeringu jaoks tehtud kulu on end tagasi teeninud. Kui seni on oma pensionipõlve kindlustamine ainult plaaniks jäänud, siis nüüd on viimane aeg midagi ette võtta. Kui plaanisite pensioni kindlustada kinnisvara või metsa investeerimise kaudu, siis tasub realistliku pilguga üle vaadata, kas sealt saadud tulu läheb pensioni heaks või igapäevaste kulutuste katmiseks.
Pensionifondidesse kogudes vaadake üle oma kogumiseesmärgi täitumine ja riskitase ehk kas pensionifondi varade kõikumise määr on vastuvõetav. Täiendavasse pensionisambasse saate ise soovitud regulaarsusega sissemakseid teha, kuid III sambasse on võimalik panustada ka teie tööandjal. Nii suureneb teie kindlustunne pensionile jäämise osas, kuna tööandja panus aitab kogumiseesmärki edukamalt täita.
51–65 eluaastat. Säilitage kogutud vara
Investeeringute osas on aeg hakata riske maandama ja mõelda, millal ja kuidas need varad tasuks realiseerida. Kui olete panustanud alternatiivsetele investeeringutele, tasub jälgida, kas need annavad teile regulaarset tulu või kas oleks mõistlik mõni alternatiiv juba rahaks teha.
Selles vanuses hakkab kujunema realistlikum vaade pensioniea suhtes. Kui plaanite lähiaastatel pensionile jääda, siis on mõistlik oma kogutud raha üle viia vähem riskantsesse fondi, sest suurema tootluse asemel tasub nüüd mõelda kogutu säilitamisele.
Ühtlasi mõelge nüüd etteulatuvalt, millised hakkavad lisaks kogutud summale olema teie igakuised sissetulekud pensionieas. Paljud eelistavad hea tervise ja jõukohase töö korral ka pensionieas edasi töötada. Töötamine tagab teile stabiilse sissetuleku ja võimaldab soovi korral jätkata pensioni kogumist.
Viivika Eljand, vabakutseline ajakirjanik
