Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärki hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt, teatas valitsuse pressiesindaja. Samas ei toetata eelnõu esitatud kujul muu hulgas seetõttu, et eelnõuga soovitakse oluliselt muuta haigushüvitiste tasustamise korda jättes kõrvale selleks vajalikud muudatused ravikindlustuse seaduses.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, kuna tegemist on muudatusega, mis omab arvestatavat mõju inimeste käitumisele ja Haigekassa eelarvele. Samuti nendib rahandusministeerium, et muudatuste kulu on oluliselt suurem, kui eelnõus välja toodud ja ulatub praeguste haiguslehtede osas kuni 41,6 miljoni euroni.
SDE ettepaneku järgi maksaksid esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80 protsenti töötaja keskmisest töötasust Haigekassa ja tööandja. Alates haigestumise või vigastuse üheksandast päevast maksaks samaselt kehtiva regulatsiooniga töötajale hüvitist Haigekassa. Samuti ei kuuluks eelnõuga tehtava muudatuse alusel töötajale makstav haigushüvitis sotsiaalmaksuga maksustamisele.
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasnevad kulud riigieelarvele 12,6 miljonit eurot, tööandjatele lisanduks kulusid 3 miljonit eurot.
Kehtiva regulatsiooni järgi kolme esimese haiguspäeva eest kindlustatule hüvitist ei maksta. Neljanda kuni kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja ja alates üheksandast päevast maksab haigushüvitist Haigekassa. Hüvitise suurus on 70 protsenti töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
