Registreeritud tööõnnetusest 4036 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 1019 juhul raske kehavigastuse ning 26 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga, teatas tööinspektsioon.
Raskeid tööõnnetusi toimus enim metallitööstuses, veonduses ja laonduses ning ehitussektoris. 65 protsenti tööõnnetustest juhtus meestega. Kõik hukkunud olid mehed. Enim juhtus tööõnnetusi 25-34 aastaste noorte meestega. Maakonniti oli enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Tööõnnetuste arv vähenes Tartumaal, Lääne-Virumaal ning Läänemaal.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul juhtus 35 protsenti õnnetustest uute töötajatega. „Puudulik väljaõpe ja juhendamine töökohal on väga sage põhjus, miks satuvad tööõnnetusse kas esimesele töökohal või uuel kohal alla aasta töötanud töötajad. Teisel kohal on tööohutusnõuete eiramine. Kõrge tööõnnetuste arv ning seetõttu tegemata jäänud töö kahjustab oluliselt meie ettevõtete konkurentsivõimet. On juba olnud juhtumeid, kus välismaised partnerid ütlevad üles lepingu Eesti ettevõttega, kuna tööohutuskultuur jätab tõsiselt soovida,“ sõnas Maripuu.
Töösuhete järelevalves on kõige probleemsemateks teemadeks töötajate töö- ja puhkeaja korraldus ning töötajate ebapiisav teavitamine tööaja korralduse ning töötasu maksmise tingimustest. Töövaidlusi oli eelmisel aastal 2671. Enim vaieldi ehitussektoris, kaubanduses ning veonduses ja laonduses.
„Eelmisel aastal kasvas tööinspektsiooni järelevalve maht varasemaga võrreldes 16 protsenti. Iga töötaja kõrvale tööinspektorid aga panna ei saa. Ohutu ja oma töötajate tervist säästev töötamine peab saama loomulikuks töökultuuri osaks ka kartuseta tööinspektori ees,“ lisas Maripuu.
Tööinspektsioon külastas eelmisel aastal 4436 ettevõtet, kus tuvastati 20 004 rikkumist. Nõustamisteenuse maht kasvas aastaga umbes viis protsenti. Telefonitsi, e-kirjaga ja vastuvõttudel nõustati kokku 56352 korral. Eelmisel aastal konsulteeris inspektsioon 212 ettevõtet parema töökeskkonna loomisel. Suures osas toimusid konsultatsioonid tööandjate kutsel.
