Eksamite lahtisidumine lõpetamisest lõpetab ära olukorra, kus ühel päeval eksamil ebaõnnestunud õpilane sooritab järgmisel päeval edukalt koolieksami,
selgitas haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsina.
Ta lisas, et ei ole mõistlik seada lävendit mitte kooliastme lõpetamisele, vaid järgmisele astmele sisenemisele, et saadud tulemust oleks võimalik sisseastumisel arvestada.
Koolijuhid suhtuvad ministeeriumi kavandatavasse muudatusse erinevalt. Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik ei poolda muudatust, mille järgi piisab eksami sooritamiseks vaid kohaletulekust.
«Ma saan aru põhimõttest, miks seda teha tahetakse, aga kardan, et see devalveerib haridust tervikuna ja saadab ühiskonnale väga vale signaali. Küsimus on, mis on selle muudatuse eesmärk. Kui see aitab lihtsustada põhikooli lõpetamist, siis tuleb seda ka nii välja öelda ja põhikooli lõpueksamid üldse ära lõpetada, mitte haakida midagi millestki aeg-ajalt lahti,» rääkis Kuustik.
Ta lisas, et sellised otsused tuleks siiski väga paljude osalistega läbi arutada. «Minu esimene emotsioon uudist kuuldes oli täpselt selline, et mis mõttes, tuleb lihtsalt eksamile kohale ja ongi läbinud.»
Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink lausus, et kui koroonat ei oleks, võiksid eksamid siiski olla. «Päris ära pole eksameid mõtet kaotada, sest millega see põhikool siis lõpeb,» sõnas Kink, lisades, et põhikool võiks lõppeda kas loovtöö või eksamiga. Tema sõnul annab see ühtlasi informatsiooni, mida ja millisel tasemel on üheksa õpiaasta jooksul omandatud.
Kink lisas, et ka vabatahtlikkuse puhul on nende kooli õpilased siiski eksameid teinud. «Palju oleneb, millised on õpetaja ja õpilase omavahelised suhted. Kui suhted on head, siis pole ka eksami tegemine keeruline, aga kui suhted on halvad, siis on õpitulemused halvad ning siis ka eksami tegemine keeruline.»
Pärnu Raeküla kooli direktori Liilia Obergi arvates on see mõistlik idee. Ta märkis, et suhteliselt halb oli, kui 2020. aastal jäid eksamid päris ära. Obergi sõnul oli enne koroonat nii, et kui õpilane eksamil positiivset tulemust ei saanud, siis tegi ta korduseksami, mille korraldas kool ja mis oli üsna lihtne. «Lähtuti sellest, et aitame lapse põhikoolist läbi.»
Oberg selgitas, et siis kujuneski olukord, kus mõni kool märkis tunnistusele, et tegu oli korduseksamiga, ja mõni mitte. Nii ei saa aga ka järgmine kool aru, mis tasemega õpilase ta vastu võtab.
