Koroonapandeemia teine laine on kestnud ligi pool aastat ja enamik inimesi on tavapärastest päikese- ja suusapuhkustest loobunud. Üllatuslikult näitavad aga If Kindlustuse uuringu tulemused, et küllaltki paljud inimesed, koguni kuus protsenti on siiski välisriikides puhkamas käinud. Eriti usinalt sõitsid teistesse riikidesse puhkusele Eesti suuremate linnade elanikud ja mitte-eestlased.
If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on viimane pool aastat olnud keeruline kõigile, kes on kuhugi reisida soovinud. Raske on olnud leida sihtkohti, kuhu vabalt reisida lubatakse, ja teiseks tuleb jätkuvalt hoolitseda iseenda ja teiste tervise eest.
„Kuigi kuus protsenti koondnumbrina ei tundu suur, siis teatud gruppide hulgas on see number märksa suurem ja seetõttu on ka tulemus üllatav, eriti kui arvestada meie praegust olukorda,“ selgitas Luht. „Näiteks Eesti suuremate linnade elanikest külastas välisriike puhkamiseks kaheksa . Märgata oli ka erinevusi rahvuste vaates: kui eestlasi käis välispuhkustel viis protsenti, siis mitte-eestlaste puhul ulatus välismaal puhanute osakaal koguni üheksani.“
Enamik inimesi ei ole viimase kuue kuu jooksul üldse puhkust võtnud. Kõigist vastajatest 72 protsenti ütles, et nad ei ole puhkusel käinud, 22 protsenti vastajatest valis puhkuseks sihtkoha Eestis.
Kuigi võiksime eeldada, et välisriike külastavad täna vaid noored, ei ole see üldse nii. Kõige rohkem on välisriike külastanud inimesed vanuses 45–54 aastat kaheksa protsendiga, 25–34 aastat seitsme protsendiga ja 55–64 aastat kuue protsendiga. Noored vanuses 18–24 aastat on seevastu kõige rohkem kodumaal puhanud,
täpsustas Luht.
Uuringust selgus, et Eesti elanikud pole külastanud mitte ainult lähiriike. Pooled välisriikides puhanud inimestest käisid naaberriikidest kaugemal. Mehed käisid välispuhkustel mõnevõrra aktiivsemalt kui naised - vastavalt seitse ja viis protsenti.
Samuti küsiti uuringus seda, kui paljud inimesed plaanivad järgmise kolme kuu jooksul puhkuse eesmärgil välisriike külastada. Selgus, et selline plaan on kuuel protsendil vastajatest. Kaheksa protsenti valib puhkuseks mõne koha Eestis, 19 protsenti ei ole veel otsustanud ja 66 protsenti inimestest ei plaani ette võtta ühtegi puhkusereisi, ei kodu- ega välismaale.
„Soovitame kõigil välisreisi planeerivatel inimestel kaaluda, kas praegu on õige aeg puhkusereisiks või tasuks seda mõnevõrra edasi lükata. Kui aga inimene siiski soovib reisile minna, tuleb arvestada, et lisaks pandeemiale pole kuhugi kadunud ka teised riskid, seega on reisikindlustuse olemasolu igal juhul hädavajalik,“ kinnitas Luht.
Kui võrrelda Eesti elanikke lõunanaabritega, siis viimase poole aasta jooksul on Balti riikide elanikud välisriike puhkusteks külastanud üsna samas suurusjärgus. Tuleviku suhtes on aga lõunanaabrid meist optimistlikumad. Kui Eesti elanikest soovib järgmisel kolmel kuul välisriike puhkuseks külastada kuus protsenti ja koduriigis puhata kaheksa protsenti, siis Lätis on vastavad näitajad seitse ja 12 protsenti ning Leedus kaheksa ja 21 protsenti.
If Kindlustuse märtsi teisel nädalal Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.
