Teisisõnu asetati pensionireformi läbiminek samale kaalukausile valitsuse püsima jäämisega. Täna saab iga riigikogu liige esitada mõlemale ettekandjale – põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindajale – ühe suulise küsimuse. Ettekannete ja küsimuste-vastuste vooru järel algavatel aruteludel saavad arvamust avaldada kõik riigikogu liikmed.
Kui pensionireform ei saa eelnõu uuesti arutamisel vajalikke poolthääli, on võimalik algatada eelnõu menetlemine sisuliselt uuesti. Kui riigikogu võtab pensionireformi seaduse vastu, saadetakse see jälle president Kersti Kaljulaidile väljakuulutamiseks. Seejärel on presidendil 14 päeva otsustamiseks.
President jättis seaduse veebruari algul välja kuulutamata, viidates vastuoludele põhiseadusega. Kui ta jääb teist korda samale seisukohale ega kuuluta seadust välja, pöördub ta riigikohtusse, kes peab ütlema, kas seadus on põhiseadusega vastuolus.
