"Kolme peamise mõõdiku kohaselt, millega Euroopas riigi rahanduse olukorda hinnatakse (tulude ja kulude tasakaal, riigivõlg, reservid), on Eesti väljunud kriisist tugevana ning eristub selgelt võlakriisis vaevlevast Euroopast tasakaalulähedase eelarve ja madala laenukoormusega," märgib Riigikontroll oma ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.-2013. aastal.
Rahvusvahelisest statistikast nähtub, et kuigi Eesti inimeste ostujõud on viimastel aastatel küll veidi suurenenud, moodustab see jätkuvalt vaid 69 protsenti Euroopa Liidu (EL) 27 keskmisest ning pole jõudnud tagasi kriisieelsele tasemele, mil ostujõud oli 70 protseni EL-i 27 keskmisest. Lätlase ostujõud jääb eestlase omale alla, kuid Leedu möödus selle näitaja poolest Eestist eelmisel aastal, märgib riigikontroll.
Kui kriisieelse ajaga võrreldes on eestlase ostujõud Euroopa keskmisega võrreldes veidi vähenenud, siis hinnatase on pea 7 protsenti kasvanud, jõudes 2012. aastal 80 protsendini EL-i 27 keskmisest. Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil 2010–2012 märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.
Ehkki eestlase palk pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu, jõudes 2012. aasta keskmisena tasemele 887 eurot bruto, on seda siiski vaid ligikaudu 7 protsenti rohkem kui viis aastat tagasi. Eesti inimese keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga kasvanud 36 euro võrra. Seejuures on kiire hinnatõus selle vähesegi palgakasvu suuresti nullinud. Kuigi 2011. aastast hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga suurenenud ligikaudu 5 protsenti, siis hinnad ligikaudu 12 protsenti.
Pensionäride olukord pole samuti märkimisväärselt parem kui töötaval inimesel. Keskmine vanaduspension on võrreldes 2008. aastaga kasvanud küll suhteliselt enam ehk ligikaudu 12 protsenti, kuid absoluutsummades on pensionid suurenenud vähem kui netopalk.
Noorte olukorra muudab keeruliseks jällegi kõrge tööpuudus. Kui kriisieelsel ajal moodustas 15–24aastaste inimeste tööpuudus 12 protsenti, siis 2012. aastal oli töötuse määr kaks korda suurem üldisest töötusemäärast ehk 20,9 protsenti.
Suhtelises vaesus elas nii 2011. kui ka 2012. aastal elas kogu Eesti rahvastikust 17,5 protsenti, mis on suurem Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest ehk 16,9 protsendist.
