Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Riigikontrolli koostöös 159 ettevõtja hulgas tehtud küsitlus näitas, et viiendik küsitletuist oli loobunud investeeringu tegemisest pikaks veninud planeeringumenetluse tõttu.

Samuti on küsitletud ettevõtjaile oluline, et nendega kaasa mõeldaks, ära kuulataks ja kaasataks kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisse. 88 protsenti olid seisukohal, et linnad ja vallad peaks ettevõtluse arendamise nimel pingutama senisest enam.

Ettevõtjad tunnetavad, et üha rohkem esineb juhtumeid, kus kohaliku võimu esindajad jäävad ettevõtja plaanitava investeeringu suhtes ebalevaks, üritades vastu tulla korraga nii ettevõtja soovidele kui ka püüdes samas hoiduda vastasseisust mõne kohaliku hääleka huvirühma või aktivistiga," märkis auditijuht Tambet Drell pressiteates.

Ta lisas, et ettevõtjate, aga ka omavalitsuste esindajate hinnangul kipuvad nii mõnigi kord peale jääma emotsioonid, mitte ratsionaalsed osapoolte huve ühendavad kokkulepped. 

Audit osundab, et omavalitsuste eelarvesse ei laeku olulisi ettevõtlusega seotud tasusid ning neil puudub ka võimalus kehtestada selliseid kohalikke makse või määrata seaduse alusel oma territooriumil kogutavate riiklike maksude tasemeid ulatuses, millel oleks oluline mõju ettevõtjate otsustele.

Enamik ettevõtlust mõjutavaid makse – ettevõtte tulumaks, käibemaks ja aktsiisid või siis dividendidelt makstud tulumaks – laekub riigieelarvesse, mitte linnade ja valdade eelarvesse," selgitas auditijuht Tambet Drell.

Seega ainus „preemia“, mida omavalitsus ettevõtluse arendamisest saab, tekib siis, kui paremini tasustatud töökohad toovad linnale või vallale suuremaid üksikisiku tulumaksu laekumisi," ütles ta ning lisas, et need laekumised võivad jääda ka tekkimata, sest tulumaksu jaotatakse elukoha, mitte töökoha järgi. 

Analüüsist nähtub, et ettevõtluse soodustamise võimalused on omavalitsuse seisukohast sageli läbi mõtlemata. Ettevõtluse käsitlus omavalitsuse arengudokumentides on tihti pealiskaudne, eesmärgid üldsõnalised ja tegevustega nõrgalt toetatud.

Samas, kuigi osa omavalitsusi soovib olla vaid ettevõtte teenindaja oma praeguste ülesannete raames, peavad teised linnad ja vallad vajalikuks mõelda ettevõtluskeskkonnale laiemalt ja teha omalt poolt kõik, et ettevõtlus tekiks ja areneks.

Ettevõtjad on Riigikontrollile vahendanud tunnetust, et omavalitsuse suhtumine ja panus sõltub tihtipeale pigem sellest, milline omavalitsusjuht konkreetses linnas või vallas olema juhtub," kommenteeris Drell. 

Auditis toodi ka välja, et suurema vastutuse võtmist takistab omavalitsustel ka piirkonniti esinev maapuudus. Eelkõige puudutab see tööstusalade rajamist, mis on senimaani end tõestanud kui üks parimaid meetmeid soodustada suuremat lisandväärtust ja töökohti loovat ettevõtlust.

Märgitakse, et on piirkondi, kus omavalitsustel ei ole võimalik tööstusalade loomisega tegeleda, sest selleks sobilik maa on riigi käes, kuid selle tuleviku kohta otsused tegemata. 

Analüüsist lähtuvalt tegi riigikontroll haldusminister Jaak Aabile ka omapoolsed soovitused ettevõtluse edendamiseks. Esiteks leitakse, et riigi reservmaaks ette nähtud maaüksuste riigi omandisse vormistamisega tuleb kiiremini edasi liigutada. Seejärel tuleb kujundada ühtsed ja arusaadavad tingimused, kuidas linnad ja vallad saaks ettevõtluse arendamise huvides seda maad omandada.

Riigikontroll soovitas ka, et ettevõtlust edendavate tegevuste tagamiseks tuleks edaspidi omavalitsusi rahaliselt motiveerida, olgu see siis maksutulude ümberjagamise teel või laiendades õigusi kehtestada kohalikke makse.