Lisaks ei arvesta mõned omavalitsused inimeselt sotsiaalteenuse tasu küsides nende majandusliku olukorraga, kuigi seadus seda nõuab. Praegu panevad mitmed linnad-vallad erivajadusega inimesed olukorda, kus nad peavad hakkama tõestama, et ei ole võimelised seda tasu maksma. Abi erivajadusega inimesele ei tohiks sõltuda sellest, kui hästi abivajaja kodulinn või vald seadust tunneb ja täidab.
Kuigi valdav osa omavalitsusi hindab erivajadusega inimese abivajadust laiemalt ja püüab leida talle vajaliku abi, tunnistasid enam kui pooled valimisse kuulunud omavalitsustest, et neil on tulnud ette olukordi, kus nad on jätnud inimesele sotsiaalhoolekandelise abi vajalikus mahus osutamata, kuna abivajadus ületab omavalitsuse võimalused.
Need on näiteks olukorrad, kui inimesel on teenust vaja tavapärase tööaja väliselt või väljaspool omavalitsuse piire. "See praktika on vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega," märkis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.
Riigikontroll moodustas sotsiaalhoolekandelise abi andmise määruste analüüsimiseks 20 linnast-vallast valimi ja võttis 13-st omavalitsuste korraldatavast teenusest vaatluse alla kuus, mida erivajadustega inimestel eelduslikult enim tarvis läheb. Nendeks on koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus ning sotsiaaltransporditeenus.
Riigikontroll leiab, et abi saamine ei tohiks sõltuda üksnes sellest, kui hästi inimese elukohajärgne omavalitsus seadust tunneb ja täidab. Paljude omavalitsuste määrused ei arvesta sotsiaalteenuse tasu küsimisel inimese majandusliku olukorraga, mis peab olema üks osa terviklikust abivajaduse hindamisest. Riigikontroll rõhutab, et majandusliku olukorra hindamisel ei saa arvestada üksnes sissetulekut, vaid tuleb vaadata ka väljaminekuid ja kohustusi.
See tähendab, et omavalitsus paneb erivajadusega inimese olukorda, kus ta peab pärast talle tasu määramist uuesti pöörduma omavalitsuse poole ja tunnistama avalduse esitamisega, et ta ei ole võimeline seda tasu maksma. "Selline asjaajamine muudab erivajadusega inimeste teekonna abisaamisel põhjendamatult pikemaks ja riivab nende väärikust," leidis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.
Riigikontroll leidis, et enamik omavalitsusi tunneb puudust abimaterjalist selle kohta, kuidas hinnata erivajadusega inimeselt sotsiaalteenuse eest küsitava tasu suurust. Sotsiaalkindlustusamet on küll andnud omavalitsustele hindamisvahendi abivajaduse väljaselgitamiseks, kuid see ei sisalda soovitusi, kuidas arvestada tasu suurust.
Lisaks tuvastas riigikontroll, et mitmete kontrollitud omavalitsuste määrused on siiani vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega, sest seavad teenuse saamise tingimuseks sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude. Sellised piirangud takistavad erivajadustega inimeste jaoks hädavajalike teenuste saamist, kuna teenuse saamise tingimuseks on seaduse kohaselt abivajadus sõltumata sellest, kas sotsiaalkindlustusamet on lisaks puude tuvastanud või mitte.
Kontrollitud 20 kohalikust omavalitsusest esines seadusega vastuolus olevaid määrusi, mis seavad teenuse saamise tingimuseks sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude, kokku seitsmes ehk ligi igas kolmandas kontrollitud omavalitsuses.
Riigikontroll leiab, et mitmed sotsiaalkindlustusameti poolt kohalikele omavalitsustele koostatud soovituslikud juhendid sisaldavad ekslikke sõnastusi. Neist juhendeist võib välja lugeda, et need sotsiaalhoolekandelise abi teenused on mõeldud eeskätt vaid sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puudega inimestele. See võib selgitada, miks mitmete omavalitsuste määrused on seadusega vastuolus.
Ehkki sotsiaalkindlustusametis tegutseb omavalitsuste nõustamistalitus, pole sotsiaalkindlustusametil täiskasvanute sotsiaalhoolekandes ametlikult omavalitsuste nõustamise ülesannet. Seejuures pole sotsiaalministeeriumi ootused Sotsiaalkindlustusameti omavalitsuste-suunalisele nõustamisele selged, ameti vastav üksus on tegutsenud ajutiselt ja selle rahastamine on olnud projektipõhine.
Riigikontrolli hinnangul tuleks sotsiaalministeeriumil määrata täpsemalt sotsiaalkindlustusameti ülesanded omavalitsuste suunal, et amet saaks toetada omavalitsusi nende määruste seadusega kooskõlla viimisel, seda nii teenuse saamise tingimuste kui ka tasu määramise asjus.
Riigikontroll soovitab omavalitsusel viia oma määrused kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega nii, et sotsiaalteenuse tasu määramisel arvestataks inimese ja tema pere majandusliku olukorraga ning et ühegi kohaliku omavalitsuse korraldatava sotsiaalteenuse saamise tingimuseks poleks seatud sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puuet.
Riigikontroll koostas auditi "Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel" põhjal kaks aruannet. Täna avaldatud aruanne keskendub omavalitsuste tegevusele. Eelmisel kuul, 18. aprillil avaldatud aruanne keskendus riigi tegevusele.
Aruande keskmes on erivajadustega täiskasvanute ehk 18-aastaste või vanemate erivajadus(t)ega inimeste sotsiaalhoolekandelise abi saamise tagamine. Aruandes käsitleti kõiki erivajadusi sõltumata sellest, kas sotsiaalkindlustusamet on need tuvastanud või mitte.
Kohalikud omavalitsused, mille määrusi hinnati, olid järgmised: Loksa linnavalitsus, Keila linnavalitsus, Rae vallavalitsus, Lääne-Harju vallavalitsus, Saaremaa vallavalitsus, Saarde vallavalitsus, Haapsalu linnavalitsus, Pärnu linnavalitsus, Rakvere linnavalitsus, Paide linnavalitsus, Märjamaa vallavalitsus, Haljala vallavalitsus, Kohtla-Järve linnavalitsus, Sillamäe linnavalitsus, Lüganuse vallavalitsus, Alutaguse vallavalitsus, Võru linnavalitsus, Rõuge vallavalitsus, Jõgeva vallavalitsus ja Peipsiääre vallavalitsus.
