Riigikontroll märkis värskes aastaaruandes, et töövõimekao ennetamine on töövõimereformi õnnestumise eeldus ning ka üks selle algseid eesmärke. Töövõimekao ennetamise kaudu saab riik pidurdada töövõimekaoga inimeste arvu ja ühtlasi riigi kulude kasvu.

Rahvusvaheline praktika on näidanud, et töövõime säilimise aspektist on kõige tõhusam tagada inimesele turvaline töökeskkond, lisas riigikontroll. Eestis oli registreeritud tööõnnetusi 2017. aastal aga pea 5200 ning tööõnnetuste arv on alates 2009. aastast pidevalt kasvanud.

Riigikontroll märkis, et tööinspektsiooni hinnangul on peamine tööõnnetuste kasvu põhjus Eesti tööandjate vähene motivatsioon investeerida töökeskkonda ja töötajasse. Samas peab ka töötaja teadvustama töökeskkonna ohutegureid ning aitama oma käitumisega kaasa, et töökeskkond oleks ohutum.

Kergemate tööõnnetuste korral on nii töötajal kui ka tööandjal motivatsioon praegu tööõnnetust varjata, sest lihtsam ja odavam on pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või perearsti poole, kes vajaduse korral suunab eriarsti vastuvõtule. Kulud kaetakse solidaarsest ravikindlustuses, seisab riigikontrolli aruandes.

Mitmetes riikides sõltub ettevõtete maksukoormus sellest, kui palju tööõnnetusi või kutsehaigestumisi nende ettevõttes toimub. Eestis see nii ei ole ning töökeskkonna ohutuse eest hea seisva tööandja maksukoormus lähtub tööjõukuludest samamoodi nagu selle tööandja maksukoormus, kes ei panusta töökeskkonna ohutusse, seisab aruandes.

Riigikontroll lisas, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomist on planeeritud 25 aastat, kuid tulemusteta. Juulis 2018 algatas sotsiaalministeerium tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse, kuid pole teada, kas initsiatiiv leiab toetuse ning samuti ei pruugi praegune välja pakutud lahendus olla piisav, et suurendada tööandjate motivatsiooni panustada töökeskkonna ohutusse.

"Kasvav tööõnnetuste arv ning kulud ühiskonnale nõuavad aga probleemiga tegelemist," märkis riigikontroll ning lisas, et tuleks luua eelkõige tööandjatele motivatsioon ennetada töövõimekao tekkimist sellega, et tagatakse turvaline töökeskkond. "Seejuures ei tohiks töövõimekao ennetamisel piirduda üksnes tööõnnetuste vähendamisega, vaid pöörata järgmises etapis tähelepanu ka kutsehaiguste ennetamisele," seisab raportis.

Riigikontroll tõi sile, et rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulu Euroopa Liidus 3,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) aastas, sealhulgas moodustavad 0,4 protsenti SKP-st tööõnnetuste kulud. Eestis on tööõnnetustega seotud kulu 0,1 protsendipunkti SKP-st võrra EL-i keskmisest suurem.

Kulu majandusele väljendub seeläbi, et inimesed on tööõnnetuse tõttu tööturult eemal või kui sellega kaasneb töövõimekadu, loovad pärast vähem majanduslikku lisandväärtust. Kõige parema tööohutusega Euroopa Liidu riikides on tööõnnetuste tõttu kaotatud eluaastate arv hinnanguliselt 2–3 korda väiksem kui Eestis.