See tähendab, et alates uuest aastast ei tegele notarid antud keelesuunal enam tõlkija allkirja õigsuse kinnitamisega ning ametliku tõlke saamiseks tuleb pöörduda vandetõlgi poole. Juhul, kui inimesel on vajalik esitada välisriigi ametiasutusele eestikeelsest dokumendist ametlik tõlge võõrkeelde, kuid selles keeles puudub vandetõlk, siis on vaja koostada ametlik tõlge välisriigis, kuhu dokument esitatakse. Teine võimalus on tõlkida dokument Eesti vandetõlgi juures mõnda enim kasutatavasse keelde (näiteks inglise, saksa, vene) ning dokumenti vastu võtvas riigis vajadusel omakorda vastavasse keelde.
Muudatus puudutab üksnes olukordi, mil dokumendi vastuvõtja nõuab kinnitatud või ametlikku tõlget mõnest avalikust dokumendist. Näiteks dokumendist, mille on välja andnud mõni ametiasutus ning mis puudutab pereelu, haridust, äritegevust jms.
Ametlike tõlgete saamiseks võõrkeelest eesti keelde võib aga uuest aastast sarnaselt seni kehtinud korrale pöörduda lisaks vandetõlkidele ka notarite poole. 2020. aastast alates läheb ametlike tõlgete väljastamise ainupädevus täieulatuslikult üle vandetõlkidele. Seega kaob tulevikus notaritel täielikult tõlkija allkirja kinnitamise pädevus.
Lisaks dokumentide ametlike tõlgete tegemisele kuulub vandetõlkide pädevusse ka seaduste võõrkeelde ja välislepingute eesti keelde tõlkimine ning ärakirjade ja väljatrükkide õigsuse kinnitamine tõlkimise raames.
Kokku on Eestis hetkel 31 vandetõlki ning teenust pakutakse 10 erinevas keeles (inglise, vene, soome, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, norra ja läti keeles). Vandetõlkide kontaktandmed on leitavad Justiitsministeeriumi veebilehelt. Justiitsministeerium tegeleb aktiivselt vandetõlgi eksamite korraldamisega ning lähiajal on täienemas vandetõlkide arv nii olemasolevates keeltes kui ka uutes keeltes.
