„Aasta riiklikku perelepitust on meile ühtpidi näidanud selle vajalikkust ühiskonnas, kuid teisalt oleme põrkunud hirmudega, mis on tingitud ekslikust arvamusest, et teenusel otsitakse lahendusi vanemate omavahelistele suhteprobleemidele. Soovime kampaaniaga juhtida tähelepanu, et perelepitus ei ole mõeldud omavahelise paarisuhte lepitamiseks, vaid eesmärgiks on aidata ühise alaealise lapse lahku minevatel või lahku läinud vanematel sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida mõlemad austavad ja millest ka kinni peavad,“ ütleb sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse juht Rea Uudeküll.
Kampaania viiakse läbi kahes etapis: novembris ja detsembris. Kampaania peamine sõnum on, et perelepitus aitab lahkuminevatel lapsevanematel leida üksmeele ja teha lapsest lähtuvaid kokkuleppeid.
„Kampaania raames loodavad videoklipid ning infomaterjalid aitavad meil suurendada ühiskonna teadlikkust tasuta riiklikust perelepitusteenusest ning julgustavad lapsevanemaid teenusele pöörduma ja omavahelisi kokkuleppeid sõlmima. Soovime, et vanemad mõistaksid, kui tähtis on nende roll lapse elus ning et paarisuhte lõppemine ei tohiks mõjutada vanemlussuhet. Kompromisside leidmine ja avatud suhtlemine on vanemluse kontekstis olulised oskused ning perelepitus aitab vanematel neid oskusi arendada. Tulemuseni jõutakse lühikese ajavahemiku jooksul, mis on laste heaolu seisukohast eriti väärtuslik, kuna kiiremad kokkulepped tähendavad vähem pinget ja ebakindlust laste elus,“ lisab Uudeküll.
Sotsiaalkindlustusamet pakub tasuta riiklikku perelepitusteenust alates 2022. aasta 1. septembrist, mil jõustus riikliku perelepitusteenuse seadus. Aastaga on teenusel osalenud üle 1300 lapsevanema (667 perekonda). Teenus on lapsevanematele vabatahtlik.
Perelepituse käigus on võimalik kokku leppida
- lapse elukoht
- lapsega suhtlemise kord, sealhulgas tähtpäevadel, vaheaegadel, välisreisidel
- ülalpidamise küsimused
- ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine (eelduseks kohtu suunamine)
Oluline on märkida, et kõikidel juhtudel ei ole perelepitusteenus sobilik. Kui peres on esinenud lähisuhtevägivalda, hindab esmalt perelepituse koordinaator individuaalse vestluse käigus lapsevanemate hetkeolukorda, teenuse sobivust ning vanema valmidust osaleda perelepitusteenusel.
