"Meie soovitame olla praegu ettevaatlikud, aga samas me ka ei ütle, et olukord kohe praegu hullemaks läheb. Praegu on aeg, kus peame vaatama, mis nüüd toimub," rääkis Härma "Vikerhommikus".
Tema sõnul ei tea eksperdid praegu, miks haigestumise langus on peatunud ning järgmised kaks nädalat näitavad, kas haigestumine on stabiliseerunud või liigume tagasi kasvutrendi. Viimastel päevadel on nakatumisarvud natuke kasvanud, samuti haiglas olijate hulk, kuigi viimase puhul tuleb arvestada, et tegu oli haiglasiseste puhangutega.
Selle määramatuse juures me ei soovita muutusi teha,
ütles Härma.
Ta lisas, et samas pole olukord see, mis viis nädalat tagasi, ja ka terviseamet saab aru, et valitsus oma otsuste tegemisel peab arvesse võtma ka muid aspekte peale epidemioloogiliste. Kuni haiglakoormus püsib stabiilsena, ei hakka terviseamet praegu soovitama ka täiendavaid meetmeid.
Valitsus on varem öelnud, et plaanib aastavahetuseks mõnd praegu kehtivat koroonapiirangut leevendada. Otsused selle kohta peaks tulema sel nädalal.
Härma kinnitusel on paratamatu, et omikroni tüvi laiemalt Eestis levima hakkab ning praegu on mehhanismid paigas, et selle levikut pidurdada. Terviseameti esindaja sõnul võib korduda sarnane stsenaarium nagu eelmisel aastal, et koolivaheaja alguse tõttu haigestumine praegu väga palju ei kasva, aga pärast jõule jaanuari lõpp, veebruari algus võib kaasa tuua midagi sarnast, nagu mullu samal ajal nägime.
"Seepärast ongi vaja näha, kui palju praegused meetmed päriselt töötavad, kas stabiliseerivad olukorra ära ja siis me saame hakata mõtlema, kas midagi on juurde vaja ja kas me saame kuidagi taset hoida, sest praegune haigestumuse tase on üsna kontrollitav. Haiglates pole küll olukord väga hea, aga on talutav," kirjeldas Härma, lisades, et kui sellisest tasemest suudaks Eesti liikuda veel paar kuud edasi, oleks väga hea. Aga see tähendab, et inimesed peavad minema järjest vaktsineerima ning ka tõhustusdoosi roll on siin väga oluline, rõhutas ta.
Härma avaldas arvamust, et nakkuse leviku poolest on Eesti põhjas ära käinud, kuna enamikel Eesti inimestel on praeguseks tekkinud mingisugune immuunsus kas vaktsiini või läbipõdemise tulemusel. Iga järgmine laine toob tema sõnul tõenäoliselt kõrgemad nakatumisnumbrid, aga võib-olla vähem haiglakoormust. Nii peakski hakkama paratamatult aasta-aastalt minema, et iga järgmine laine läheb natukene kergemaks. Aga seni, kuni oluline osa just vanemaealistest inimestest on vaktsineerimata, tuleb jälgida, et haiglakoormus oleks hajutatud.
"Seni, kuni inimesed jätavad end vaktsineerimata, tuleb arvestada, et ühel hetkel nad põevad läbi, aga on vaja, et nad kõik korraga ei põeks. Seetõttu käivad need piiramised ja venitamised."
