02.11.2017 Neljapäev
Tööandjate huvi kindlustada tööõnnetuste vastu on suurenenud
SEB Kindlustuse statistika näitab, et tööandjate huvi kindlustada oma töötajaid tööõnnetuste vastu on suurenenud.
Tööinspektsiooni andmetel on käesoleva aasta esimese seitsme kuuga Eestis registreeritud ligi 3000 tööõnnetust. Neist enamik lõppes töötajale kergete vigastustega, kuid ligi 700 töötajat on sattunud töökohal raskesse õnnetusse.
SEB Elukindlustuse 2017. aasta üheksa kuu statistika näitab, et eraisikute kindlustusjuhtumistest on üle 10 protsendi seotud tööõnnetustega ja enamik neist lõppeb töötajale kergemate vigastuste ja ajutise töövõimetusega, kus töötaja on töölt eemal keskmiselt 40-50 päeva. Kuid ette tuleb ka surma või püsiva töövõimekaotusega lõppevaid tööõnnetusi.
"Tööõnnetuste sagedasemad põhjused on kukkumine, libastumine, komistamine, eseme alla või vahele jäämine, raskuste tõstmine ja seda mitte üksnes ehitussektoris, vaid väga erinevates ettevõtluse valdkondades. 95 protsenti käesoleva aasta tööõnnetusega seotud kahjujuhtumitest oleme inimesele hüvitise välja maksnud. Kahe kahjujuhtumi puhul otsustas kindlustus hüvitist inimesele mitte maksta, sest ühel juhul polnud tegemist õnnetusjuhtumiga ja teisel juhtus õnnetus enne kindlustuslepingu algust,“ ütles SEB Elukindlustuse juht Indrek Holst.
Tema sõnul on inimesed üha teadlikumad ning julgevad tööõnnetuse kahjuhüvitisise saamiseks oma tööandja poole pöörduda. „Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on õigus nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste hüvitamist. See on pannud väga paljud ettevõtted mõtlema oma töötajatele ja potentsiaalsele riskile sattuda tööõnnetusse ning summadele, mis nendel puhkudel tuleb töötajale kompenseerida. Kulud, mis tööandjal võivad tekkida seoses töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitamisega, võivad küündida kümnetesse tuhandetesse,“ sõnas Holst.
Märksõnad
