"Murettekitav on, et arvukate puuduste seas avastati 19 eluohtlikku gaasiveesoojendajaga vannituba," ütles TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. "Vannitoas, kus puudub ventilatsioon, ei saa gaasiseade gaasi põletamiseks piisavalt õhku. Ruumiõhust sõltuva gaasiseadme korral on põlemisõhu puudumine kõige tõsisem puudus. Kui õhku ei jätku, hakkab põlemisel tekkima vingugaas. Seetõttu on väga oluline, et ruumis, kus asub gaasiseade, on väga hea ventilatsioon."
Projekti käigus kontrolliti gaasiseadme toimimist, õhuvarustust, ruumide ventilatsiooni toimimist, torustiku korrasolekut ja ühenduste tihedust ning vingugaasianduri olemasolu. Peamiselt olid puudused seotud ebapiisava või olematu õhuvahetusega. Nõuetele mittevastavat gaasipaigaldist ei tohi kasutada enne, kui puudused on likvideeritud. Korterites leitud puuduste likvideerimise eest vastutab eluruumi omanik ja puuduste kõrvaldamise järel peab eluruumi omanik tellima uuesti kontrolli.
TTJA tuletab meelde, et eluruumi gaasipaigaldist tuleb lasta kontrollida pädeval isikul iga nelja aasta tagant ning korstnat tuleb puhastada kutsetunnistusega korstnapühkija poolt samuti iga nelja aasta tagant. Infot kontrolli teostajate kohta leiab TTJA kodulehelt ja korstnapühkijate kohta küttesüsteemide portaalist.
Samuti paneb amet südamele, et vingugaasiandur on kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus kasutatakse gaasiveesoojendajat või gaasikütteseadet. Vingugaasi kohta saab täpsemalt lugeda vingugaas.ee lehelt.
