Kutsehaige (39.a.) töötas haiglas patoloogina 13 aastat. Tema peamisteks tööülesanneteks oli organite või suuremate koetükkide diagnostika, väljalõigete ja kiiruuringute tegemine. Peamiselt puutus kutsehaige kokku kopsukoetükkidega. Tavapäraste väljalõigete puhul on koetükk formaliiniga kaetud ja külmutatud, mistõttu selle töötlemine on kerge ja ohutu. Kiiruuringute puhul tuuakse aga värske koetükk patoloogile, mida tuleb kohe töötlema hakata. Töötlemiseks saab kasutada nii väljalõike lauda kui ka tõmbekappi. Kuna selle üle otsustamise roll on patoloogil, siis on väga oluline, et patoloog oleks teadlik ja informeeritud kõikidest riskidest, millega ta kokku võib puutuda.

Antud juhtumi puhul pidi patoloog töötlema kiiruuringu raames kopsukoetükki. Kuna see oli tema igapäevane tööülesanne, siis töötles ta seda koetükki väljalõike laual. See on avatud laud, mille all paikneb kohtäratõmme. See oli ka peamine põhjus, miks igapäevaselt koetükke töödeldes kaitsemaske ei kasutatud. Samuti kuulus kiiruuringu juurde ka töökirjelduse seletamine läbi diktofoni ning kaitsemask oli tihti pigem segavaks faktoriks. Mida aga kutsehaige ei teadnud, oli see, et antud koetükk oli tuberkuloosihaige patsiendi oma ning koetükki töödeldes eraldus sellest õhku tuberkuloosi mükobaktereid, mis nakatasid kutsehaiget. Kuna kutsehaiget ei oldud varasemalt juhendatud antud tööoperatsiooniga kaasnevatest ohuteguritest, sai ta juhuslikult kolleegilt informatsiooni, et töödeldavad koetükid võivad nakkusohtlikud olla. Kutsehaige lasi teha analüüsid võimaliku tuberkuloosi välja selgitamiseks. Peale positiivset diagnoosi määrati kutsehaigele ravi, millega suudeti ära hoida võimalikud haigusega kaasuvad sümptomid: palavik, öine higistamine, nõrkus ja halb enesetunne. Pärast antud kutsehaigestumise juhtumit hinnati riskid ümber ning võeti kohustuslikuks täitmiseks kiiruuringute tegemine tõmbekapi all või väljalõike laual nii, et kasutatakse spetsiaalselt kaitsemaski, mis takistab nakkusohtlikel bakteritel levida töötajate hingamisteedesse.

Antud juhtum ilmestab väga selgelt, et oht ei ole alati see, mida kuuleme, näeme või tajume. See võib olla ka midagi varjatut ning ilmutada end ootamatult, millal me seda kõige vähem oskame oodata. Kuigi tuberkuloosi on inimesed haigestunud aastatuhandeid ning teadmised ja isikukaitsevahendite õige kasutamine võrreldes praegusega olid puudulikumad, on antud juhtumi puhul ennetuses väga suur roll juhendamisel ja teadlikkuse kasvatamisel.