Uuringus toodud murekohtadest on Eesti elanike jaoks kõige teravam probleem igapäevaste kulude kasv. Suurt muret tundis sügise saabudes selle üle 88 protsenti elanikest. Kevadel ja suvel oli see näitaja 83 protsenti.
Langes usaldus põhiseaduslike institutsioonide vastu
87 protsenti elanikkonnast on mures Eesti üldise majandusliku olukorra üle, suvel oli see näitaja 84 protsenti. Võrreldes juuniga on 48 protsendilt 37 protsendile vähenenud maksumuudatusi vajalikeks pidavate inimeste osakaal. Maksumuudatusi peavad ebavajalikuks eelkõige keskealised, muust rahvusest, Kirde-Eestis elavad inimesed, kellel on majanduslikke toimetulekuraskusi.
Uuring näitas, et võrreldes suvega langes septembris usaldus põhiseaduslike institutsioonide vastu. Kõige rohkem langes parlamendi usaldusväärsus – 40 protsendilt juunis 27 protsendile septembris. Valitsust usaldab 32 protsenti inimestest, juunis oli see näitaja 39 protsenti. Usaldus presidendi vastu langes 69 protsendilt juunis 65 protsendile.
Septembris algas eestikeelsele õppele üleminek muu emakeelega lastele esimeses ja neljandas klassis ning lasteaedades. Nii juunis kui septembris arvas 73 protsenti elanikest, et üleminek pakub kõigile Eesti lastele võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, olenemata nende emakeelest.
