Uuring viidi läbi tänavu aprillis erinevates Eesti linnades ning selgus, et salakaupa tarbitakse enim Kirde-Eestis Narvas 42 protsendi ulatuses, Sillamäel 33 protsendi, Kohtla-Järvel 32 protsendi, Jõhvis 26 protsendi ning Kagu-Eestis Valgas 34 protsendi ulatuses. Üleriigiline tarbimine on vähenenud 1,4 protsendipunkti võrreldes 2015. aasta esimese kvartali tulemustega ning 3,2 protsendipunkti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Venemaa on 50,1 protsendiga endiselt suurim maksumärkideta sigarettide laekumise allikas, järgnevad Valgevene 30,6 protsendiga ning maksuvabad sigaretid 12,2 protsendiga. Venemaalt pärineva kauba esinemissagedus pole võrreldes aasta taguse ajaga suurt muutust läbi teinud. Vähenenud on Valgevene sigarettide osakaal, mis aasta tagasi moodustas üle kolmandiku Eestisse saabuvast salakaubast. Samal ajal on maksuvabade sigarettide osakaal 2,2 protsendipuntki võrra suurenenud. Üleüldiselt on olukord oluliselt paranenud võrreldes näiteks 2013. aasta algusega, kui salakaup moodustas 24 protsenti riiklikust tubakaturust.
"Maksu- ja tolliameti tollivaldkonna prioriteet on viimastel aastatel olnud salasigarettide osakaalu vähendamine ning kõik senised uuringud on näidanud, et oleme olnud idapiiri ületava salatubaka koguste vähendamisel tulemuslikud. Järgmiseks võtmeküsimuseks on salatubaka nõudluse vähendamine. Selleks oleme plaaninud koostööd erinevate omavalitsuste ja ettevõtjatega, et teha salatubaka vahendamine ja tarbimine võimalikult keeruliseks," ütles maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juht Urmas Koidu BNS-ile.
"Näeme praegu turul mitmeid radikaalseid muutusi – ühelt poolt ootavad turuosalised kiiret ja konkreetset tubakadirektiivi, mille rakendamine muutub 2016. aasta maikuus kohustuslikuks, kuid mis pole veel isegi valitsusse jõudnud ning tootjatel pole aimugi, mida nad järgmisel kevadel tegema peavad. Teisalt on valitsusel plaanis samaaegselt ka muid muudatusi läbi viia ning lisaks ka järsult aktsiisi tõsta. Selline tegutsemine tekitab segadust ning suurendab riski illegaalsele turule," lisas Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esinaine Aili Herkel.
Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, kuid ka võltsitud toodangut. Võltsitud tooted moodustavad salakaubast 1,5 protsenti. Eesti maksumärgistuseta, kuid disainilt originaalile sarnanevad tooted ei läbi kvaliteedikontrolli ning sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab kaubamärki, mida müüakse seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta Euroopa Liidu ega Eesti valitsuse poolt seatud toodete kvaliteedi standarditele.
Kaubamärgid, mis on esindatud vaid välismaiste maksumärkidega, moodustavad 9,6 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Kolm enim esindatud välismaiste maksumärkidega brändi on Bayron 19,4-protsendise osakaaluga, Fest 13-protsendise ja NZ 11-protsendise osakaaluga.
Globaalne turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikus 14. aprill–23. aprill.
Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.
