Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on jätkuvalt oluline, et valitsussektori töötajate arv väheneks vähemalt samas mahus kui Eesti üldine tööealine elanikkond. Samas ei ole selle eesmärgi saavutamine võimalik ainult töötajate arvu vähendades. Valitsussektori asutused peavad tegema muudatusi oma töökorralduses ning vaatama üle, kuidas nad pakuvad avalikke teenuseid.

„Märkimisväärne mõju riigiasutuste töö ümberkorraldamisele on nii haldusreformil ja maavalitsuste tegevuse lõpetamisel kui ka initsiatiivil viia pealinnast välja teistesse linnadesse ja valdadesse vähemalt 1000 riigi töökohta,“ ütles minister Aab.

Valitsussektori töötajate arv vähenes möödunud aastal kiiremini kui Eesti üldine tööealine elanikkond. Aastaga vähenes nende arv 1,3% ehk 1519 töötaja võrra. Kokku töötas valitsussektoris 116 734 töötajat. Avalikus teenistuses töötas möödunud aastal 28 513 inimest ja nende arv vähenes aastaga 2,1% ehk 600 võrra. Avalikest teenistujatest töötas 22 879 riigi ametiasutustes ning 5 634 kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Neist olid ligi 70% on ametnikud. Avalikest teenistujatest kolmandik olid eriteenistujad, näiteks politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad jt.

Avalikest teenistujatest oli 56 protsenti naisi ja 44 protsenti mehi. Töötajaskond on suhteliselt noor - keskmine vanus on 43,3 aastat, naiste osakaal on kõrgem eakamates vanuserühmades. Ligi pooled avalikest teenistujatest on alla 40-aastased ja peaaegu kolmandik on üle 50-aastased.
 
Avalikus teenistuses on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt kõrgem kui Eestis tervikuna. Ametnikest on 76% kõrgharidusega, samas kui Eestis keskmiselt on kõrgharidusega töötajaid ligikaudu 40%.
 
Riigi ametiasutustes ja hallatavates riigiasutustes oli üldine sooline palgalõhe 9%, seega enam kui poole võrra madalam kui Eesti üldine palgalõhe, mis oli 20,9%.
 
Möödunud aastal keskenduti ametiasutuste ülese koolitus- ja arendustegevuse põhimõtete laiendamisele üle kogu avaliku sektori, et kesksete tegevustega toetada ühtsete teadmiste, oskuste ja väärtuste levikut avalikus teenistuses. Lisaks tegeleti Eesti eesistumise ettevalmistamisega sh koolitustega, et tõsta terve avaliku sektori Euroopa Liidu alast võimekust.
 
Aruandes antakse lisaks üldistele personalinäitajatele ülevaade ka tööjõukuludest, horisontaalsest palgalõhest, asjatundlikkusest, värbamisest ja valikust, voolavusest ning arendus- ja koolitustegevustest.
 
Rahandusministeeriumis valminud aruannet esitletakse riigikogule sügisel pärast riigikogu suvepuhkuse lõppu. Avaliku teenistuse 2016. aasta aruande ja selle kokkuvõttega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.