Kuid praktikas tekkisid probleemid määruse rakendamisega ning teadusuuringutest nähtub, et COVID-19 haiguse läbipõdemine ja vaktsineerimiskuuri läbimine ei anna haigestumise vastu sellist immuunsust, mis välistaks nakatumise. Nii nagu ka teiste viirushaiguste puhul, pärast läbipõdemist või vaktsineerimist väheneb aja jooksul inimesel tekkinud immuunsus, mis tähendab, et ta võib uuesti haigestuda.
Seetõttu muudeti määruse sõnastust alates 15. märtsist 2022.a täpsemaks ehk määruse § 6 lõike 2 punktis 11 asendati sõnad „SARS-CoV-2 nakkusohutust“ sõnadega „COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise läbimist või haiguse läbipõdemist. Muudatus oli vajalik, sest määruse § 6 näeb ette meetmeid töötajate terviseriski vähendamiseks, kuid § 6 lõike 2 punkti 11 mõttes ei saa tegemist olla nakkusohutust kinnitava tõendiga, sest nakkusohutust kinnitada ei ole praktikas võimalik. Küll aga on asjakohaste meetmetega võimalik nakatumise riski vähendada. Seega ei taga COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine nakkusohutust, kuid mõlemal juhul on tegemist nakatumise riski maandava meetmega.
Lisaks tuleb arvestada, et tööandjatel on jätkuvalt õigus tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise, COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise läbimist või haiguse läbipõdemist kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimisega. Juhul kui tööandja peab riskide hindamise tulemusel vajalikuks töötajate vaktsineerimist, testimist või COVID-19 haiguse läbipõdemise kontrollimist, tuleb vastavad abinõud ette näha töökeskkonna riskianalüüsis ja tegevuskavas.
