Tuleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamine
Tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu paneb suurematele tööstus-, lao- ja büroohoonete omanikele kohustuse teha kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatus. Kuna ülevaatust võib eelnõu kohaselt teha vaid inimene, kellel on vähemalt tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsestandard, siis tuleb teenus paljudel ettevõtetel sisse osta.Praegu tuleb nende hoonete omanikel teha kord aastas tuleohutuse aruanne ja selle tegijale ei ole seatud nõudeid.
Kaubanduskoda on teinud siseministeeriumile ettepaneku, et igal ettevõttel võiks edaspidi olla õigus ise otsustada, kas teha igal aastal tuleohutuse aruanne või tellida kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatus. Ministeerium ei ole ettepanekut arvesse võtnud ja praegu jätkub eelnõu menetlus riigikogus.
Riik piirab aktsionäride kokkuleppevabadust
Riik plaanib äriseadustikus mitmeid olulisi muudatusi ning mitmed neist vähendavad omakorda ettevõtete otsustusvabadust. Näiteks on ühinguõiguse revisjoni töörühm teinud ettepaneku kaotada võimalus, et põhikirjaga saab välistada aktsiate pantimist. Lisaks soovitakse seadusest kaotada aktsiate suhtes põhikirjalise ostueesõiguse ette nägemise võimalus.Kaubanduskoda ei toeta neid muudatusi, sest jääb ebaselgeks, miks peab riik seadusega piirama aktsionäride omavahelist kokkuleppevabadust. Lisaks ei ole teada ühtegi praktilist probleemi, mille tõttu oleks neid ümberkorraldusi vaja. Üksnes õigusteoreetilistel põhjustel ei ole muudatuse tegemine õigustatud.
Kulukas müügipakendi kogumine
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu paneb ligi 4000 pakendiettevõttele kohustuse võtta vähemalt 50% pakenditest uuesti ringlusesse. Praegu kehtib ringlussevõtu sihtarv summaarselt kõikidele pakenditele (veo-, rühma- ja müügipakend), kuid edaspidi on eraldi sihtarv ka müügipakendil. Kuna müügipakendid moodustavad olmejäätmetest märkimisväärse koguse, siis soovib keskkonnaministeerium selle muudatusega suurendada olmejäätmete taaskasutust.Pakendiettevõtetele tähendab see suure tõenäosusega kulude kasvu, sest müügipakendi ringlussevõtt on reeglina kulukam kui muude pakendite taaskasutus. Muudatuse tulemusel võivad suureneda ka taaskasutusorganisatsioonidele makstavad tasud.
Kaubanduskoda koos mitme teise organisatsiooniga ei toeta seda muudatust. Riik ei suuda juba täna tõhusalt kontrollida turule lastud pakendite kogust. Kuna müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu direktiividest, selle kehtestamine toob ettevõtetele kaasa kulusid ning riigil puudub ilmselt võimekus teostada kontrolli sihtarvu täitmise üle, siis tuleks ministeeriumil loobuda selle täiendava nõude kehtestamisest.
Igal pakendiettevõttel ja taaskasutusorganisatsioonil peaks jätkuvalt olema võimalus ise otsustada, milliste pakendite abil täita ringlussevõtu sihtarvu.
Ettevõtte omaniku antud laen ei vaja ülereguleerimist
Justiitsministeerium soovib teha pankrotiseaduses mitmeid muudatusi, et maksejõuetu ettevõtte omanikel ei oleks võimalust saada kontrolli pankrotimenetluse üle näiteks fiktiivsete laenulepingute alusel. Selliste olukordade vältimiseks näeb eelnõu ette reeglid allutatud laenude jaoks.Kui ettevõtte juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10 protsendi osa- või aktsiakapitalist, annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis loetakse eelnõu kohaselt sellist laenu allutatud laenuks. See tähendab, et eelnevalt nimetatud isikud oleksid pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil.
Ettevõtjad ei toeta plaanitavat muudatust. Allutatud laenude regulatsioon vähendaks omanike huvi anda äriühingu majanduslike raskuste korral äriühingule laenu. Täna on ettevõttele laenu andnud omanikul maksejõuetuse olukorras laenu tagasisaamisel samasugused õigused nagu teistel võlausaldajatel.
