Klausel tundub teisejärguline, pooled ju usuvad ja loodavad siiralt, et vaidlusi päriselt ei tule. Tegelikult on aga see, kus ja kuidas vaidlused lahendatakse, just piiriüleste kaubandussuhete puhul märkimisväärse tähtsusega, puudutab see ju lepingu jõustatavust.
Iga lepingust tuleneva vaidluse jaoks on olemas kusagil kohus, kus seda lahendada – Euroopa Liidu siseselt määratleb riigi, kus tuleb kohtusse pöörduda, nn Brüssel I määrus ehk määrus (EÜ) nr 44/2001, väljaspool EL-i võib pädev kohus aga selguda lepingupoolte riikide seadustest. Samas ei pruugi selline kohtualluvus rahuldada majanduslikult mõtlevat ettevõtjat. Ettevõtjale on enamasti oluline asja kiire, võimalikult lihtne ja ülemääraste kuludeta lahendamine, kuid ka see, et saavutatav otsus ei jääks omaette väärtuseks, vaid seda oleks võimalik reaalselt täita.
Advokaadibüroo LAWIN soovitab, mida kaaluda vaidluste lahendamise viisi ja koha valikul:
- Teie kaubanduspartner pärineb riigist väljastpoolt Euroopa Liitu või tema vara asub Euroopa Liidust väljas – eelistage vahekohtu- ehk arbitraažikokkulepet. Kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine on tagatud Euroopa Liidus, kuid väljaspool seda võib konkreetse riigi õigus teha takistusi. Arbitraažiotsuste tunnustamist reguleerib aga nn New Yorki konventsioon, millega on ühinenud kolmveerand kõigist maailma riikidest. Seega on arbitraažiotsuste täidetavus tagatud palju paremini kui kohtuotsuste puhul. New Yorki konventsiooniga ühinenud riikide nimekirja saab kontrollida siit.
- Teie kaubanduspartner on küll Euroopa Liidust, kuid Teie kaubandussuhe on keeruline, ostetavad või müüdavad kaubad või teenused on spetsiifilised ja nende mõistmine eeldab väga häid tehnilisi vms teadmisi – eelistage vahekohut ehk arbitraaži. Vahekohtus on Teil võimalik kaasa rääkida vahekohtunike valikul – reeglina valib kumbki vaidluspool ühe vahekohtuniku, lisaks võib kokku leppida, et ka kolmas vahekohtunik valitakse vaidlevate poolte osalusel. Seega on võimalik asja lahendama leida inimesed, kes antud valdkonda hästi tunnevad.
- Teile on oluline, et vaidlus laheneks kiiresti, isegi kui lõpptulemus on Teile ebasoodne – eelistage vahekohut ehk arbitraaži. Arbitraažimenetlus on reeglina siseriiklikest kohtumenetlustest oluliselt kiirem. Eriti märkimisväärne eelis on see Lõuna-Euroopa riikide puhul, kus kohtumenetlused kipuvad aega võtma keskmisest kauem. Osalt seondub kiirem lõpplahendini jõudmine aga ka sellega, et vahekohtuotsused ei ole reeglina vaidlustatavad.
- Teie kaubandussuhte maht on väike ehk vastastikused nõuded ei ulatu kunagi väga suure summadeni – Euroopa Liidus eelistage kas enda või lepingupartneri riigi kohut. Kohtumenetluse kulud (eelkõige riigilõivud jms) on reeglina oluliselt madalamad arbitraažimaksudest. Suhteliselt väikeste, nt 10 000 euro suuruste nõuete puhul võib rahvusvahelise arbitraaži maks vahel ületada Teie nõude. Samas kaaluge hoolikalt, millise riigi kohtus vaidlusi hakatakse lahendama – näiteks Itaalia on tuntud oma väga pikkade menetlusaegade poolest. Kui Teie kaubanduspartner on väljastpoolt Euroopa Liitu, konsulteerige enda ja lepingupartneri riigi juristidega, kas kohtuotsused on ikka teineteise riigis täidetavad.
- Rohkem kui tõsise vaidluse tekkimine teeb Teile muret, et Teie kaubanduspartner võib lihtsalt jätta kaupade või teenuste eest maksmata – Euroopa Liidus eelistage enda või lepingupartneri riigi kohut, et säilitada võimalus kasutada Euroopa Liidus väljatöötatud lihtsustatud menetlusi, eelkõige Euroopa maksekäsu menetlust. Euroopa maksekäsuga saab lihtsustatud korras panna maksma nõuded, millele vastaspoolel vastuväiteid ei ole. Maksekäsk on võimalik saavutada suhteliselt kiiresti ja madalate kuludega. Siiski tuleb arvestada, et igas riigis kehtivad ka siseriiklikud menetlusreeglid ja suurde jakku Euroopa Liidu liikmesriikidesse tuleb maksekäsu avaldused esitada nende riikide keeles, vaid üksikud aktsepteerivad inglise keelt. Euroopa maksekäsku ei saa taotleda Taanist ega Taanis täita.
- Teile on oluline heade suhete säilitamine oma kaubanduspartneriga ka juhul, kui tekivad vaidlused – kaaluge vaidluste lahendamise klauslisse lepitusmenetluse lisamist. Pooled võivad kokku leppida, et enne kohtusse või arbitraaži pöördumist tuleb läbida lepitusmenetlus. Sellisel juhul tuleb klauslis ka täpsustada, kes lepitusmenetlust läbi viib ja kuidas menetlus toimub. Lisaks on suhete säilimise jaoks arbitraažimenetlus reeglina kohtumenetlusest soodsam, kuna üldjuhul kestab menetlus vahekohtus lühemat aega.
Erinevaid võimalusi saab kasutada ka kombineeritult. Näiteks võivad kaubanduspartnerid kokku leppida, et rahaliselt väiksemad nõuded lahendatakse kohtus, suuremad aga vahekohtus. Vältida tasub siiski selliseid klausleid, mis lubavad ühel poolel valida, kas pöörduda kohtusse või arbitraaži, samas kui teisele lepingupoolele on arbitraaž ainus võimalus. Osade riikide õigussüsteemid taolisi klausleid ei luba ja see võib kaasa tuua vahekohtuotsuse mittetäidetavuse selles riigis.
Kui pooled otsustavad siseriikliku kohtu kasuks, on tarvilik vaidluste lahendamise klauslis fikseerida üksnes pädev kohus (kohtu nimi, linn ja riik).
Arbitraažiklausel on spetsiifilisem ja selle koostamisel on soovitav konsulteerida vastava ala asjatundjatega: fikseerida tuleks vähemalt see, millise institutsiooni vahekohtus vaidlused lahendatakse, mitme vahekohtuniku osalusel, milline on vaidluse lahendamise koht (riik ja linn) ning mis keeles menetlus läbi viiakse. Lisaks võivad pooled kaaluda rida täiendavaid kokkuleppeid näiteks vahekohtunike kvalifikatsiooni või nimetamise korra kohta, vaidluse konfidentsiaalsuse osas jne.
Triinu Hiob,
vandeadvokaat
Advokaadibüroo LAWIN
