Personalijuht andis töötajale suuliselt teada, et pärast sellise info ilmsikstulekut on ainuõige, kui ta kirjutab ise korralise ülesütlemise avalduse. Tema sõnul nende ettevõtte mainega sellised inimesed ei sobitu. Vahepeal oli aga raamatupidaja saanud oma perearstiga konsulteerides teada, et narkootilise aine leiu tema proovidest võis anda unerohi, mis talle ärevuse tõttu välja on kirjutatud.
Raamatupidaja soovis tööinspektsioonilt teada, kuidas sellises olukorras käituda.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal:
Tööandja peab teadma, et töösuhetes kehtivad lisaks otseselt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele veel ka muud Eesti õiguskorrast tulenevad reeglid. Nii laienevad töösuhetes andmekaitse põhimõtted, mida on just antud olukorras vajalik meeles pidada.
Tervisekontrolli ning narko- ja alkoholitesti tegemist võib tööandja nõuda juhul, kui selliste andmete vastu on õigustatud huvi. Tööandja peab suutma sellise testi vajadust põhjendada. Tööohutuse ja töötervishoiu seadusega ette nähtud tervisekontrolli tulemuste kohta väljastatakse tööandjale ainult sotsiaalministri määrusega kehtestatud vormikohane otsus. Otsuses sisaldub info, kas töötaja saab jätkata töötamist senistel tingimustel või teeb arst otsuse, et see on vastunäidustatud.
Kuna tegemist on töötaja terviseandmete töötlemisega, siis ei või tööandja töötervishoiuarstilt nõuda muid andmeid, dokumente ega tohi neid ka edastada. Muude analüüside võtmine ning andmete esitamine tööandjale saab toimuda ainult tööandja ja töötaja kokkuleppel.
Töötajal tasub aga teada, et tal on õigus tutvuda töötervishoiuarsti poolt tema kohta töödeldavate andmetega. Töötervishoiuarst peaks vajadusel töötajale selgitama meditsiinilistes dokumentides sisalduvate lühendite, ladinakeelsete nimetuste ja numbrite tähendusi.
Küsimuses kirjeldatud olukorras ei tohi töötajalt nõuda töölepingu korralise ülesütlemise avaldust. Töötaja peaks olukorda tööandjale selgitama.
Kindlasti peaks töötaja ka täpsustama, milline on antud olukorras olnud tööandja õigustatud huvi selliste andmete saamiseks. Samuti peaks ta vaatama ise üle dokumendid, millele enne töötervishoiuarsti juurde minekut allkirja andis. Võimalik, et need sisaldasid nõusolekut tema terviseandmete laiemaks töötlemiseks, mis aga ei pruukinud põhjendatud olla.
Kui töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, siis sellise leiu ilmnemine töötaja proovides veel otseselt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õigust ei anna. Tööandja peab lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Erakorralise ülesütlemise vaidlustamise korral peab tööandja suutma tõendada, et töötaja sõltuvushäire mõjutas otseselt tema tööülesannete täitmist või seadis ohtu tööandja vara.
Töösuhete jooksul toimuvate andmete töötlemise, sealhulgas terviseandmete töötlemise kohta saab täpsemat infot andmekaitse inspektsiooni juhistest.
Küsimus ja vastus ilmuvad koostöös tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.
