Vastab Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon:
Töölepingu seadus (edaspidi - TLS) ei sätesta proovipäeva mõistet, mistõttu saame me rääkida üksnes katseajast. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Seejuures tähendab see seda, et tehtud töö eest tuleb maksta töötasu, sh niinimetatud proovipäevade eest (sest töösuhe on suuliselt sõlmitud ning tehtud töö eest tuleb maksta töötasu).
Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus.
Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (näiteks kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa või muud detailid). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit.
Ainukese erandina on seaduse kohaselt proovitöö Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Proovitöö annab töötajale võimaluse pakutaval töökohal töötamine järele proovida ning tööandjale võimaluse enne töölepingu sõlmimist kinnitust saada, et töölesoovija on sobiv. Sellise proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat Töötukassa kaudu. Lisainfot proovitöö kohta leiate siit.
