Vastab nõustamisjurist Leonid Siniavski, tööinspektsioon:
Töölepingu seaduse (TLS) § 68 lõike 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
Töötaja lapsega hoolduslehel viibimise aeg on võrdsustatav ajutise töövõimetuse ajaga. Nimelt, ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 51 lõike 4 punktist 1 tulenevalt nimetatakse alla 12-aastase lapse põetamist hoolduslehe alusel ajutise töövõimetuse üheks kindlustusjuhtumiks, mille esinemisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist. Lapse hooldusleht omakorda on üks töövõimetuslehe liik, mis tõendab kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust.
Tasustamata lapsepuhkuse kasutamist reguleerib TLS § 64. Tulenevalt TLS § 64 lõikest 1 on vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last, õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkust saab sarnaselt isapuhkusega ja tasustatud lapsepuhkusega kasutada üksnes töötaja tööpäevadel.
Erinevalt tavalisest tasustamata ehk nn palgata puhkusest, mida töötaja saab kasutada vaid kokkuleppel tööandjaga, on tasustamata lapsepuhkust õigus saada kuni 14-aastase lapse vanemal igal kalendriaastal, teatades tööandjale puhkuse kasutamisest ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri).
Seega arvestatakse töötajale puhkust võimaldava aja hulka nii töötaja lapsega hoolduslehel oleku (ajutine töövõimetus) aeg kui ka töötaja tasustamata lapsepuhkusel oleku aeg. TLS § 71 kohaselt tuleb töötaja kasutamata jäänud puhkus töösuhte lõppedes talle rahas hüvitada.
