Lepinguga koordineeritakse Eesti ja Valgevene sotsiaalkindlustussüsteeme, et tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti aitab leping vältida teises riigis töötavate või teise riiki lähetatud isikute topelt kindlustamist, selgub eelnõu seletuskirjast.

Sotsiaalkindlustuslepingu alusel määratakse ja makstakse isikule vanaduspension ja toitjakaotuspension ka siis, kui isik elab teise riigi territooriumil. Eestis elaval isikul on seega lepingu alusel võimalik saada pensioni ka Valgevenest.

Lepingu sõlmimise vajadus on seotud isikute töö- ja elukoha vahetusega Eestist Valgevenesse ja vastupidi. Lepingus sätestatava regulatsiooni üks sihtrühm on Eestis ja Valgevenes elavad vanaduspensioniealised isikud, kes soovivad saada vanaduspensioni.

Teine sihtrühm on tööeas isikud ja lapsed, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Kolmas sihtrühm on tööealised isikud, kes elavad ühes ja töötavad teises või mõlemas riigis, näiteks transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad, või on lähetatud teise riiki.

Lepingu sõlmimiseks tegi Valgevene Eestile ettepaneku 2006. aastal. Algne ettepanek puudutas sõjaväepensionäride pensioniõigusi. 2008. aastal esitati ettepanek üldiseks isikute pensioniõiguste kaitseks. Läbirääkimised toimusid neljas voorus, viimane voor toimus tänavu 24.–26. mail.

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast. Vanuse järgi oli 2017. aasta alguses 65-aastaseid ja vanemaid valgevenelasi 53,1 protsenti, pensioniealisi 55,8 protsenti.

Rahandusministeeriumi pensioniindeksi prognoosi kohaselt oleks 2020. aastal Valgevene pensionisaajatele keskmine määratud pension 227 eurot ning 2023. aastal 261 eurot. Seega arvestades, et pensioni saajaid on esimesel lepingu jõustumise järgsel aastal hinnanguliselt 100, oleks pensioni väljamaksmise kulu 2020. aastal 272 400 eurot. Prognoositavat pensioni saajate arvu ja pensioni suuruse kasvu arvestades oleks kulu 2023. aastal hinnanguliselt 1,1 miljonit eurot.

Lepingu rakendamise lihtsustamiseks on vajalik sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendus, kuna tulenevalt iga lepingu ja lepingupartneri erisustest ei saa olemasoleva IT-lahendusega erinevaid lepinguid hallata. Seega on lepingu jõustumise ja rakendamise eelduseks alates aastast 2020 SKAIS1 minimaalsete arenduste tegemine ning alates 2022 SKAIS2 vastavasisuliste IT-arenduste väljatöötamine.