18.12.2017 Esmaspäev
Euroopa Liit tõstab olmejäätmete ringlusesse võtu taset
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu jõudsid esmaspäeval esialgsele kokkuleppele jäätmekäitlusdirektiivide muutmiseks, et tõsta 2025. aastaks olmejäätmete ringlusesse võtu taset 55 protsendini ja 2030. aastaks 60 protsendini.
"Arvestades, et kogu Euroopas võetakse ringlusse vaid 36 protsenti olmejäätmetest, tuleb paljudel liikmesriikidel kõvasti pingutada, et uued seatud eesmärgid saavutada," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kui aastaks 2020. aastaks tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel olmejäätmeid ringlusesse võtta 50 protsenti tekkivatest jäätmete hulgast, siis edaspidi hakkab sihtarv 5 protsendi võrra viie aasta kaupa tõusma. Ehk aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55 protsendini, 2030. aastaks 60 protsendini ning 2035. aastaks 65 protsendini.
Kehtestatakse piirang ka prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10 protsenti tekkivatest olmejäätmetest.
"Maa elanikkond kasvab ja koos sellega ka tarbimine, mistõttu on oluline, et kasutaksime loodusressursse mõistlikult ja säästvalt. Tarbitud asjad ei tohi sattuda prügilasse, vaid ümbertöötlemisele, kus jäätmetest toodetakse jällegi uusi tooteid. Jäätmed, millest ei ole enam võimalik uusi tooteid saada, tuleb prügilasse saatmise asemel kasutada ära sooja ja elektri tootmiseks, säästes selliselt maavarasid ja metsa," rääkis Kiisler.
Euroopa Komisjon algatas jäätmekäitlusdirektiivide muutmise 2015. aasta lõpus, eesmärgiga edendada ringmajandusele üleminekut. Kokku muudetakse kuut direktiivi prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete ning patareide, akude ja elektroonikaromude kohta.
Kõige olulisemad muudatused on piirangud olmejäätmete ja kõigi liigiti kogutud jäätmete ladestamisele prügilatesse, üldnõuded laiendatud tootjavastutuse süsteemidele, nõue ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks, olmejäätmete sihtarvu arvutamiseks ühtse valemi kehtestamine ja uued sihtarvud olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtule.
Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud arutavad kokkulepet uuel aastal ning seejärel esitatakse eelnõu Euroopa Parlamendile hääletamiseks. Lõplikult võetakse eelnõu vastu Nõukogu kohtumisel.
