Määruses seatakse esmatähtsaks tarnete tagamine kodumajapidamistele, küttejaamadele ja esmaste sotsiaalteenuste osutajatele (nt haiglad, koolid). Liikmesriik saab käivitada solidaarsusmehhanismi ja paluda abi teistelt EL-i riikidelt, et tegeleda tarnekriisiga.
Piirkondlik koostöö gaasikriisidega tegelemiseks
Määruses sätestatakse neli liikmesriikide riskirühma, mis teevad “riskidega seotud koostööd” ja viivad läbi ühiseid riskide hindamisi, võtavad vastu ennetavaid meetmeid ning meetmeid hädaolukordade lahendamiseks.
Kriiside ohjamise ja teabevahetuse süsteem põhineb kolmel kriisitasemel: varajane hoiatamine, häire ja hädaolukord. Hädaolukorra väljakuulutamiseks teavitab liikmesriik sellest Euroopa Komisjoni ja vastava riskirühma riikide ja liikmesriigiga otse ühendatud teiste liikmesriikide ametiasutusi.
Tarnelepingute läbipaistvus
Euroopa Komisjonil on edaspidi õigus nõuda ligipääsu varustuskindluse seisukohast olulistele gaasitarnelepingutele (lepingud, mis katavad 28% või enam aastasest gaasitarbimisest liikmesriigi turul). Komisjon võib
nõuda ka teavet gaasitarnelepingutega seotud kaubanduslepingute kohta, sh gaasiinfrastruktuuriga seotud lepingute kohta.
Raportöör Jerzy Buzek:
”Meie kodanikud ei peaks kunagi kannatama gaasinappuse pärast oma kodudes. Liikmesriigid võtavad kohustuse üksteist aidata kui gaasitarned kodanikele on ohus. Uus määrus parandab piirkondlikku koostööd hädaolukorra ja kriiside ennetamiseks ja muudab gaasilepingud läbipaistvamaks.”
Edasised sammud
Määrus kiideti heaks häältega 567 poolt, 101 vastu, 23 erapooletut. Kui EL-i Nõukogu on määruse heaks kiitnud, avaldatakse see EL-i Teatajas. Määrus jõustub 20 päeva pärast avaldamist.
Euroopa Parlament
