Kuriteo eest määratav rahaline karistus võib juriidilistel isikutel uue seadusega ulatuda kuni 16 miljoni euroni või mõningatel juhtudel ühe protsendini käibest. Füüsilistele isikutele määratavad rahatrahvid võiksid uue eelnõu kohaselt tõusta 12-1200 eurolt 300-5000 euroni.
Praegu kehtivad trahvimäärad pärinevad karistusseaduse jõustumise ajast 2002. aastal ning praeguseks hetkeks ei täida juriidilistele isikutele ettenähtud trahvide alam- ja ülemmäärad enam karistusõiguslikku eesmärki, märgitakse eelnõu seletuskirjas.
Ka peaks rahatrahvi maksimummäära tõstmine aitama vältida ülekriminaliseerimist - kui väärteo eest on võimalik mõista juriidilisele isikule tõsine karistus, siis pole tingimata vaja ette näha kriminaalkaristust.
Kehtivate määrade puudustele on tähelepanu juhtinud ka Rahandusministeerium, mille hinnangul ei taga kehtiv 32 000 eurone ülemmäär vajalikul määral finantsjärelevalve eesmärkide tõhusat saavutamist ja finantsteenuste tarbijate huvide kaitset.
Juriidilise isiku karistusena jäetakse välja sundlõpetamine, kuna tegemist on tsiviil- ja haldusõigusliku meetmega, mida ei saa lugeda karistuseks kuriteo eest. Samuti eksisteerivad juriidilise isiku sundlõpetamise kohaldamise alused väljaspool karistusõigust, mistõttu on sundlõpetamine karistusõigusliku sanktsioonina ülemäärane.
Veel sõnastatakse eelnõuga ümber säte, mis reguleerib ettevõtluskeelu kohaldamist lisakaristusena. Tehtava muudatusega nähakse ette ettevõtluskeelu kohaldatavus ka majanduskuritegude korral, kuna sarnaselt korruptsioonikuritegudega või kelmuse ja ametialase võltsimisega on ka majanduskuritegude korral põhjendatud isiku tegutsemise piiramine ettevõtluse valdkonnas.
Näiteks maksupettuse toime pannud raamatupidaja ei peaks saama juhtida raamatupidamisteenuseid osutava äriühingu tegevust.
