Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on eesmärk tagada tarbijale kaugkütte võimalikult soodne ja stabiilne hind koos tõhusalt korraldatud soojusvarustusega.
„Kaugkütte hinna vähendamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Investeerides paremasse tehnoloogiasse ja odavamat kütust kasutavatesse seadmetesse, väheneb hind tarbijale ja ettevõtjal on võimalik saada investeeringult suuremat tulu,“ ütles minister pressiteate vahendusel.
Teine oluline muudatus puudutab soojuse piirhinna kooskõlastamise kohustust. Nimelt ei pea tõhusalt tegutsevad ettevõtted oma müüdava soojusenergia piirhinda edaspidi enam konkurentsiametiga kooskõlastama. „Ettevõtted, kelle toodetud soojuse hind jääb alla põhjendatud taseme, ei pea enam konkurentsiametiga hinda kooskõlastama ja seeläbi väheneb neile riigipoolne bürokraatia,” sõnas minister.
Seaduseelnõu määrab ka suuremates võrgupiirkondades tegutseva soojusettevõtjale taustakontrolli tegemise nõude. Eelkontrolli peab läbima ka üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja. Nõnda välditakse seda, et elutähtsa teenuse osutajaks saaks keegi, kes võiks ohustada teenuse järjepidevat toimimist ja seeläbi energiajulgeolekut.
Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinna, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond ning Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond.
Eelnõu kohaselt peavad kohalikud omavalitsused, mille kaugküttepiirkonnas tegutseb üle 50 GWh tootmismahuga soojusettevõtja või mis soovivad kaugkütte piirkonda luua või muuta, võtma hiljemalt 2017. aasta lõpuks vastu soojusmajanduse arengu kavandamise otsuse, kus nähakse ette kaugkütte võrgupiirkonna vähemalt kümne aasta perspektiivi. Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamiseks on riik loonud toetusmeetme, millega saab katta kuni 90% analüüsi kuludest. Toetusmeedet koordineerib keskkonnainvesteeringute keskus.
Eelnõu on töötatud välja koostöös konkurentsiameti ning Eesti kaugkütteettevõtjaid koondava jõujaamade- ja kaugkütte ühinguga.
Seadusemuudatus peaks jõustuma 1. juulil. Eestis on kaugkütte osakaal soojustarbimises Euroopa Liidu riikidest kõrgeim, ulatudes 70%-ni.
Majandusministeerium suunab uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil energeetikasse 232 miljonit eurot, millest 78 miljoni euroga toetatakse soojustorustike ja katlamajade rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimisest lokaalküttele.
