"Kohtusime eelmisel nädalal Eesti Energia esindajatega ning arutasime seda teemat. Oleme nende uuringu aruande läbi töötanud ning palunud neil aruannet täiendada," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma BNS-ile.

"Määruse eelnõu loodame valmis saada märtsi jooksul ning seejärel läbi viia avalikustamise protsessi ning ka kolme kuu pikkuse Euroopa Komisjoni ning teiste riikide teavitamise," ütles ta.

"Viisime möödunud aastal läbi katsed Enefit seadmetel kolmes etapis. Jaanuaris saime kätte katsete lõppraporti, mis kinnitas seda, millest saime aimu juba katsete käigus. Põlevkivi ja rehvihakke kooskasutus pürolüüsprotsessis Enefit seadmes toimis rehvihakke kasutusega kuni 10 protsenti kütusesegust, katsed olid edukad," ütles Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov BNS-ile.

Katsete käigus jälgiti toote omadusi ja heitmeid, mille käigus saadi kinnitus, et kooskasutusel heitmete piirnorme ei ületatud ning rehvihakke lisamine ei mõjuta keskkonnaheitmete määrasid.

Lõppraport on aluseks keskkonnaministeeriumile, mis koostab rehvide kui jäätme lakkamise eelnõu. Peale kooskõlastamist Euroopa Komisjoniga on võimalik see Eestis kehtestada, mis on omakorda eelduseks tootmise alustamisele.

"Lõplik aruanne on üheks aluseks lakkamise kriteeriumide seadmiseks. Määrus on vajalik selleks, et rehvihake, mida õli tootmiseks kasutatakse, ei oleks käsitletav jäätmetena. Kui need oleksid jäätmed, siis oleks tegemist jäätmepõletusega ning protsessile kehtiksid ebamõistlikult karmid nõuded, võrreldes põlevkivist õli toomisega," lisas Heinma.

Lisaks tuleb veel taotleda Euroopa Kemikaaliametilt tooet sertifitseerimist ehk REACH-registreeringut.

"REACH-is registreerimisega tegeleb Eestis Terviseamet. Lakkamise määrus annab õiguse käsitleda toorainet tootena. Selleks, et toodetavat õli turustada, peab see olema ka REACH-is registreeritud," ütles Heinma.

Eesti Energia alustas katseid tööstuslikus koguses rehvipuru lisamisega põlevkivile vanemas õlitehases Enefit180 üle-eelmisel aastal. Katseid tehti ka uues Enefit280 õlitehases ja prooviti rehvihaket lisada põlevkivile 2 kuni 8 protsendi ulatuses nii puhastatuna metallosadest kui koos nendega.

Rehvihake sisaldab neli korda rohkem energiat kui põlevkivi ehk 35 megadžauli kilogrammi kohta. "Tegime teste, kus segasime rehvihaket põlevkiviga ja pürolüüsi protsess nelja- kuni kaheksaprotsendise hakke sisaldusega toimib väga hästi ning õlikvaliteet ei muutu," on Aleksandrov varem öelnud.

Õlitootmisel Enefiti õlitehastes sellise rehvihakke osakaaluga oleks võimalik ühel tehasel kasutada aastas ligi 100 000 tonni rehve, samas kui aastas tekib Eestis umbes 12 000 tonni kasutatud rehve.

Eesti Energia on varem teatanud, et plaanib hakata rehvidest õli tootma 2018. aasta teises pooles. Eesti Energia proovis kasutada rehve õli tootmises ka 1990. aastatel, kuid see ettevõtmine peatati peamiselt tehnoloogilistel põhjustel.