"Eelnõuga antakse finantsinspektsioonile täiendavad volitused sekkumaks panga probleemide korral. Juhul kui on märgid mõne panga võimalikest likviidsusprobleemidest, võib finantsinspektsioon nõuda näiteks pangajuhtide väljavahetamist või võtta ise vajaduse korral panga ajutiselt juhtimine üle," teatas rahandusministeerium.
Juhul kui esinevad aga juba tõsisemad ilmingud panga võimalikust maksejõuetusest, siis kannavad esmase kahju aktsionärid ja seejärel võlausaldajad. Tavahoiustajad muretsema ei pea, kuni 100 000-eurosed hoiused on jätkuvalt tagatud.
Eelnõu tuleneb Euroopa Liidu direktiivist, mis töötati välja, et vältida tulevikus probleeme, mis esinesid 2008. aasta kriisi ajal. "Kuigi finantskriisi ajal Eestis tegutsevad pangad riigi finantstuge ei vajanud, pidid mitmed teised liikmesriigid oma finantssüsteemi maksumaksjate arvelt märkimisväärselt toetama," seisab teates.
Et veelgi vähendada võimalust riigieelarve vahendite kasutamiseks, moodustatakse eraldi kriisilahendusfond. Sinna hakkavad pangad tegema igal aastal sissemakseid. Selle fondi vahendeid võidakse vajadusel kasutada probleemidesse sattunud panga saneerimiseks.
Eelnõu on tihedalt seotud Euroopa Liidu algatustega. Nimelt alustab järgmisel aastal tööd EL-i keskne kriisilahendusasutus ja 2016. aasta alguses moodustakse sinna juurde keskne EL-i kriisilahendusfond. Edaspidi hakkab finantsinspektsioon otseselt osalema nende organite töös.
