"Keskmise palga nõuet hooajatöötajatele ei pidanud komisjon mõistlikuks, sest osas valdkondades oleks see nõue liiga suur ja välistaks suuresti võimaluse kasutada kolmandatest riikidest tulevaid hooajatöölisi," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet pressiteate vahendusel. "Ettevõtjad peavad lähtuma loogikast, et kolmandate riikide hooajatöötajaid tuleb kohelda võrdselt kohalikega."
Põhiseaduskomisjoni liige Jaak Madison ütles BNS-ile, et ei saanud töölähetuse tõttu istungil osaleda, aga oleks kohal olles antud punktile kindlasti vastu hääletanud. Tema sõnul tuleb nüüdsest hooajatöölistele maksta antud sektori keskmist palka.
"See viib kohe palgasurve alla ja tekitab vabaduse odava tööjõu sissetoomiseks, olgu see siis koristussektor, teenindussektor, hooajatööd, põllumajandus või mis iganes. See on väga halb, et põhiseaduskomisjon seda toetas, mina olen igal juhul vastu," lisas Madison.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga võetakse Eesti seadusandlusse üle Euroopa Liidu (EL) direktiivid hooajatöötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohta. Direktiivi eesmärk on tagada ühtse ja läbipaistva EL-i reeglistiku loomise kaudu hooajatöötajatele inimväärsed töötamis- ja elamistingimused ning pakkuda töötajale kaitset tööandja kuritarvituste eest.
Eelnõuga avardatakse kolmandate riikide kodanike lühiajalise Eestis töötamise võimalusi ja muudetakse Eestis töötavale välismaalasele makstava töötasu nõudeid. Samuti laiendatakse õigust tööturuteenustele ajutiselt riigis viibivatele ja töötavatele välismaalastele ja täiendatakse tööandja vastutuse sätteid.
Valitsus plaanis maikuus muuta Eestis lühiajaliselt ja elamisloa töötamiseks alusel töötavale välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades Eesti keskmise palga nõude senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel. Riigikogu majanduskomisjon asus aga septembris seisukohale, et arvutuse aluseks ei tuleks võtta mitte Eesti, vaid vastava sektori keskmine palk.
Samuti toetas komisjon üksmeelselt valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, EL-i kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu täiendamist punktiga, mille kohaselt võetakse sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina.
Eelnõu eesmärk on soodustada ja lihtsustada nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse. Nii näiteks viiakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond sisserände piirarvu alt välja ning soodustatakse Eestisse elama asumist iduettevõtlusega tegelemise eesmärgil.
Kaubandus-tööstuskoda tegi juuli lõpus ettepaneku välismaalaste sisserände piirarvust välja arvata kolmandatest riikidest tulevad suurinvestorid, kes investeerivad Eestisse vähemalt miljon eurot ja kellel oleks eelnõu järgi õigus taotleda elamisluba.
Mõlemad eelnõud lähevad teisele lugemisele 23. novembri riigikogu istungil.
