Päritolumärgistuse eelnõu vajab selgust ning üheselt mõistetavust
Eelnõuga reguleeritakse olukorda, kus toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud, kuid see ei kattu riigi või kohaga, mis on toidu põhilise koostisosa(de) oma. Kaubanduskoja hinnangul ei ole aga eelnõus selgelt välja toodud, millised olukorrad üldse kuuluvad määruse reguleerimisalasse ning kui täpselt tuleb tootele koostisosa päritolu märkida. Küsimus tekib näiteks siis, kus toote lähtekoht on märgitud talu täpsusega, kuid põhilise koostisosa päritolukoht on kõrvaltalus. Koja hinnangul on ebamõistlik, kui talu täpsusega päritolu märkides tuleb ka koostisosad talu täpsusega välja tuua. Lisaks võib koja hinnangul tekkida probleem olukorras, kus põhilise koostisosa päritolukoht ajas muutub.
Selgitamist vajab ka põhilise koostisosa mõiste ning see, millise koostisosa(de) märkimist määruse järgi ettevõtetelt nõutakse. Vastasel juhul tekib küsimus, kust jookseb piir koostisosa ning põhilise koostisosa vahel ning milliseid koostisosasid tuleb ettevõttel antud määruse järgi näidata. Kaubanduskoja liikmete sõnul näidatakse koostisosa kogus pakendil tihti hoopis muul põhjusel, mitte sellepärast, et see on toote põhiline koostisosa.
Kaubanduskoja hinnangul on eelnõus toodud märgistamise regulatsioon liialt range, arvestades kaupade üldisi märgistamise nõudeid seoses muu informatsiooniga, mida tootele peab lisama. Näiteks on eelnõus sätestatud, et põhilise koostisosa päritolu peab olema samas vaateväljas, kus päritoluriik ning selle suurus peab olema vähemalt 75% päritoluriigi teksti suurusest. Koda tegi ettepaneku, et põhikoostisosa näitamise tähesuurus võiks olla sama mis märgistusel üldiselt ning koostisosa päritolu kohta peaks saama anda infot koostisosade loetelus. Eelnõus toodud nõue võib tuua ettevõtetele kaasa olulisi muudatusi enamiku pakendite kujunduses, samal ajal kui koostisosade loetelu täiendamine ei nõuaks nii suuri muudatusi.
Lisaks tegi koda ettepaneku pikendada määruse kohaldamisaega 2020. aasta 1. aprillini. Hetkel plaanitakse määrust kohaldada juba alates 2019. aasta 1. aprillist. Selline ajaraamistik ei ole piisav, et ettevõtetel oleks aega oma tegevust ja pakendeid ümber kujundada. Seda ka seetõttu, et mitmed küsimused on eelnõus veel lahtised ning selleks, et nõudeid selgitada, tuleks jätta kohaldamiseks täiendav aeg.