Seadus korrigeerib kõiki riigilõivumäärasid, mistõttu oli vajalik uue seaduse vastuvõtmine. Valdav osa selles seaduses tehtud muudatustest on seotud ümardamisega. Euro kasutusele võtmisel arvutati riigilõivumäärad ümber sendise täpsusega. Käesoleva seadus puhul on ümardamise mõte selles, et lõivusid oleks isikutel mugavam tasuda ning lõivu võtjatel lihtsam hallata ja arvestada.
„Riigilõivu määra suuruste puhul on läbivaks eesmärgiks nende kulupõhisus. Et riik ei koguks läbi lõivude rohkem raha kui nende kogumiseks ja administreerimiseks kulub,“ ütles eelnõu rahanduskomisjoni poolne ettekandja Remo Holsmer.
„Seni kehtivad riigilõivude määrad on aastast 2011. Siis arvutati lõivud sendise täpsusega ümber kroonidest eurodeks. Uus seadus lihtsustab riigilõivude tasumist ja haldamist,“ lisas Holsmer.
Üks tähelepanuväärne muudatus eelnõus on see, et muuta põlvnemise tuvastamine taotlejale odavamaks ja mugavamaks. „Impulss sellise muudatuse ettevalmistamiseks on tulnud õiguskantslerilt ning see valmistati komisjoni poolt ette koostöös Justiitsministeeriumiga. Senise korra kohaselt tuleb põlvnemise tuvastamise hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Seadus muudab põlvnemise tuvastamise hagi esitamise riigilõivuvabaks, kui põlvnemise tuvastamist nõutakse koos elatisega. Kui põlvnemise tuvastamist nõutakse ilma elatist nõudmata, siis on riigilõivumääraks hagi esitamisel 40 eurot,“ märkis Holsmer.
Samuti võib esile tuua Põllumajandus-Kaubanduskoja initsiatiivil sündinud muudatused, mille tulemusel mahepõllumajanduse, seemnete sertifitseerimise ja sordikaitse valdkonna riigilõivumäärasid ei tõstetud eelnõus algselt väljapakutud määral.
Riigilõivumäärade kehtestamisel võeti aluseks erinevatest suurusjärkudest lähtuvad kriteeriumid. Väiksem kui 1-eurone riigilõivumäär on 5 sendi täpsusega, välja arvatud väiksem kui 5-sendine riigilõivumäär. Alates 1-eurosest riigilõivumäärast on see 1 euro täpsusega. Alates 100-eurosest riigilõivumäärast on 5 euro täpsusega ja alates 1000-eurosest riigilõivumäärast 10 euro täpsusega.
Läbirääkimistel sõna võtnud Aivar Riisalu analüüsis seadust ja esitas fraktsiooni argumendid riigilõivude määra tõstmise kohta.
