Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda, teatas riigikogu pressiesindaja.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on käesoleval ajal 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu seob pensioniea muutuse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest.

Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik, mis on töötasult praegu vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti. II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Sotsiaaldemokraatide nimel muudatusi kaitsnud riigikogu esimehe Eiki Nestori kinnitusel on reformi hädasti vaja, sest vastasel juhul elab Eestis tulevikus väga palju kõrges eas inimesi, kes saavad väga väikest pensioni.

Nestori sõnul on pensionisüsteemi ringitegemisega sunnitud tegelema ka teised riigid, kuna kõike ei suudeta ette näha, edastas sotsiaaldemokraatide pressiesindaja. "1990. aastate keskpaigas, kui Eestis reformiti riikliku pensionikindlustuse esimest sammast, ei osanud keegi ette näha, et 20 aasta jooksul jäävad meil palgavahed niivõrd suurteks," märkis Nestor pensionikindlustuse seaduse muutmise esimesel lugemisel.

Tema väitel on samas olnud kogu aeg selge, et ainult põlvkondadevahelisest solidaarsusest ei piisa ja inimestel tuleb ka endil oma pensionipõlveks säästa. "Seetõttu kõik üleskutsed muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks on vastutustundetud ja ebariigimehelikud. See tähendab hulka väga kõrges vanuses väga väikeste sissetulekutega inimesi," kinnitas Nestor. Eelnõu püüab sellist olukorda vältida, lisas ta.

Eelnõu suure plussina tõi Nestor esile sätted, mis puudutavad paindlikku pensioniiga. "Võimalused, mis lubavad minna pensionile varem või hiljem, katkestada endale pensioni maksmine või võtta välja pool pensioni – kõik see lähtub inimese tegelikust olukorrast," rääkis Nestor. "Pakutud lahendus lahendus muudab inimestele olukorra palju selgemaks ja paremaks."

Läbirääkimistel võtsid sõna ka Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist ja Henn Põlluaas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.