Eelnõu näeb ette, et kui kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel esitatakse arve riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju, peab see vastama masintöödeldava algdokumendi juhendile või Euroopa e-arve standardile, selgub seletuskirjast.

"Loodav regulatsioon toetab kasutaja- ja loodussõbralikku ning aja- ja töömahu säästlikku e-majanduse arenemist. Muudatusega sätestatakse kohustus, mille järgi peab avalikule sektorile saadetud arve olema üksnes e-arve," seisab seletuskirjas. Eelnõu järgi jõustuks avaliku sektoriga e-arvetega arveldamise kohustus 2019. aasta 1. juulist.

Eelnõu mõjutab ministeeriumi hinnangul ettevõtete tegevust, täpsemalt praktikat avaliku sektoriga arveldamisel. Kokku on mõjutatud kõik raamatupidamiskohustuslased, kes arveldavad avaliku sektoriga ehk ligikaudu 46 000 ettevõtet, mis teeb kokku ligikaudu 40 protsenti Eestis registreeritud ettevõtjate arvust.

Ministeerium märkis, et oma senist käitumist peavad muutma raamatupidamiskohustuslased, kes varem e-arvetega ei arveldanud – nendeks on peaaegu kõik avaliku sektoriga arveldavad mikro- ja väikeettevõtjad. Seletuskirjast selgub ka, et praegu moodustavad e-arveid kasutavad ettevõtted nii avalikus kui ka erasektoris vähemuses, nendeks on peamiselt suured organisatsioonid. Muudatustega kohanemise hõlbustamiseks on läbi viidud teabepäevi.

Ministeerium märkis seletuskirjas, et e-arvete käitlemiseks on võimalik kasutada erinevaid tarkvaralisi e-lahendusi. Neid raamatupidamiskohustuslasi, kes kannavad algdokumente läbi žurnaalorderite, erinevate andmike või ristmeliste ning liidavad kalkulaatoril ridu kokku, on ministeeriumi hinnangul üksikuid.

Ernst & Young Balticu (EY) uuringule viidates märkis ministeerium ka, et erasektori ettevõtete hulgas kasutab müügiarvete koostamiseks majandustarkvara 64 protsenti ettevõtetest, sealhulgas kõik keskmised ja suured ettevõtted.

Hinnanguliselt 36 protsenti ettevõtetest ei kasuta majandustarkvara. Uuringutega on selgitatud välja, et arvete koostamiseks majandustarkvara kasutamise osakaal on mikro-, väike- ning keskmiste ja suurte ettevõtete seas vastavalt 60 protsenti, 84 protsenti ja 100 protsenti.

Eelkõige mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate võimalusi ja vajadusi silmas pidades on muu hulgas äriregistrit ja selle ettevõtjaportaali haldav registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) ja rahandusministeerium saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt saavad kõik asutused saata RIK-i pakutavas e-arveldaja majandustarkvaras avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult, selgub seletuskirjast.

Ettevõtjaportaali juures pakutav e-arveldaja on liidestunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja. E-arveldajat saab tasuta kasutada üksnes avalikule sektorile e-arvete saatmiseks, kui kasutaja soovib kasutada ka muid e-arveldaja teenuseid, siis toimub tasumine vastavalt hinnakirjale.

Eesti majanduses aasta jooksul väljastatud arvete maht on ligikaudu 60 miljonit arvet, kusjuures sellest ligikaudu pooled ehk 30 miljonit on juriidiliste isikute vahelised arveldused, lisas ministeerium. Avalikule sektorile esitatavaid arveid on hinnanguliselt 1,9 miljonit aastas.