Septembrist tuleb ettevõtte tegelikud kasusaajad avalikustada
Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine eeldab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.
Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ning teatud sihtasutuste puhul. Muudel juhtudel on juriidilise isiku juhatus kohustatud äriregistrile deklareerima oma tegeliku kasusaaja andmed 60 päeva jooksul alates uue korra jõustumisest tänavu 1. septembril.
Kui tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid.
Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ehk käesoleval hetkel kuni 1200 eurot või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.
1. septembrist jõustuv muudatus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas.