Lühimenetlus kiirendab lihtsate rikkumiste menetlemist ja vähendab inimeste liigset karistamist. Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, millega ei kaasne kahju inimestele ega varale. Siseministeerium on välja selgitanud 18 rikkumist, mille puhul võiks lühimenetlust kasutada, nende hulka
kuuluvad näiteks liikluskindlustuseta või tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine, kiiruseületamine alla 20 kilomeetri tunnis, lahtise turvavööga autos sõitmine või mootorsõiduki juhtimine ilma kiivrita.
"Kergemate juhtumite puhul, kus õigusrikkumine kellelegi kahju kaasa ei too, ei ole vaja inimesi nii karmilt karistada – piisab rikkujale sõnumi andmisest, et tegemist on vale käitumisega,“ ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar. Täna on ligi pooltel Eesti elanikel karistusregistris sissekanne, tulevikus lühimenetluse puhul karistusregistrisse kannet ei tehta.
Kui täna võtab väärteo menetlemine aega 20 minuti ringis, siis tulevikus võiks see aeg kahaneda viiele minutile, mis hoiab kokku nii inimeste kui politsei aega. Hinnanguliselt saaks lühimenetlust kasutada ligi kolmandiku väärtegude korral ehk 45 000 juhtumi puhul aastas. See võimaldab politsei tööjõudu suunata selliste juhtumite lahendamisele, kus inimesed vajavad kindlasti politsei sekkumist.
Samuti muutuvad lühimenetlusega selgemaks karistusmäärad. Mõjutustrahvi summad jäävad vahemikku 20–80 eurot, trahvimäär konkreetsete rikkumiste eest kehtestatakse seaduses. Lühimenetlust kohaldatakse koha peal ja otse teo toimepanija suhtes. "Mida kiiremini teole järgneb karistus ja mida konkreetsem see on, seda tugevamalt tajub trahvi saanud inimene seost valesti käitumise ja sellele järgneva karistuse vahel,“ selgitas Kommusaar.
Lühimenetluse toimima hakkamiseks muudetakse lisaks väärteomenetluse seadustikule veel viit seadust, näiteks liiklusseadust, liikluskindlustuseseadust ja tubakaseadust. Kui riigikogu eelnõu heaks kiidab, jõustub uus väärteomenetluse seadus 1. septembril 2017.
