Kaubanduskoda toetab muudatusi, mis aitavad tagada ettevõtjate ja tarbijate vaheliste suhete läbipaistvust ning õiguskaitsevahendite kättesaadavust ebaausa kaubandustava tõttu kahju kannatanud tarbijatele. Ühtlustatud õigusaktid hõlbustavad toodete piiriülest müüki EL-i liikmesriikides ning kauplejate parem teadlikkus EL-i tarbijaõigustest ja rikkumise tagajärgedest võimaldab neil paremini oma riske hinnata.
Muutuvad 14-päevase taganemisõiguse reeglid
Eelnõuga pakutakse kauplejatele suuremat paindlikkust tarbijatega sobivaima andmesidevahendi valimisel. See võimaldab kauplejatel kasutada tavapärase e-posti alternatiivina uusi veebipõhiseid andmesidevahendeid, nagu veebivormid või vestlused, eeldusel et tarbijal on võimalik kauplejaga toimunud suhtluse sisu säilitada. Lisaks kaotatakse kauplejatele ebaproportsionaalseks koormuseks osutunud kaks konkreetset kohustust seoses 14-päevase taganemisõigusega.
Esiteks ei pea kaupleja pärast direktiivi jõustumist enam aktsepteerima sidevahendi teel ostetud toote taganemisõigust juhul, kui tarbija on toodet juba kasutanud. Taganemist võib kaupleja aktsepteerida juhul, kui toodet on vaid proovitud, nagu oleks ta seda teinud füüsilises kaupluses. Teiseks ei pea kaupleja eelnõu järgi maksma tarbijale hüvitist enne, kui kaupleja on tarbijalt tagastatud kauba kätte saanud.
Piiriüleste rikkumiste karistused muutuvad tõhusamaks ja proportsionaalsemaks
Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid, mida tuleb kauplejatele karistuste määramisel laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest arvesse võtta, näiteks rikkumisest mõjutatud tarbijate arv, kaasa arvatud tarbijad teistes liikmeriikides, kaupleja eelnevad rikkumised jm. Lisaks nähakse ette, et laiaulatusliku rikkumise korral, kui kaupleja rikkumine mõjutab tema asukohariigi ja vähemalt kahe muu liikmesriigi tarbijaid, võib igas asjaomases liikmesriigis määrata kauplejale trahvi, mille maksimaalne suurus on neli protsenti kaupleja aastakäibest.
Kaubanduskoda nõustub, et ühtsete kriteeriumite kehtestamine karistuste määramisel on vajalik, et karistused laiaulatuslike rikkumiste (eelkõige piiriüleste) eest oleksid tõhusamad. Kindlasti tuleks karistuste määramisel arvesse võtta mis tahes kahju heastamist, mida kaupleja on tarbijatele pakkunud.
Samas ei poolda kaubanduskoda aastakäibe alusel trahvi määramise arvestamist. Koja hinnangul tuleks siseriiklikus õiguses sätestada küll trahvide maksimumsumma, kuid see ei peaks olema seotud kaupleja käibega ega protsendiga käibest.
Tarbijatele suunatud suurem läbipaistvus internetipõhistes kauplemiskohtades
Kolmas oluline muudatus puudutab internetipõhises kauplemiskohas tarbijale teabe esitamist. Näiteks kohustatakse tarbijale esitama selgelt infot selle kohta, kas platvormil kauplev isik müüb tooteid eraisiku või kauplejana ja kas temaga sõlmitavale lepingule laienevad EL-i tarbijaõigused või mitte.
Kaubanduskoda toetab eelnõus kavandatud muudatusi, kui nendega ei kehtestata internetipõhistele kauplemiskohtadele kohustust jälgida või kontrollida kolmandast isikust tarnijate esitatud teavet selle kohta, kas nad on kauplejad või mitte. Kauplemiskoha ülesanne peaks olema üksnes tagada, et kolmandast isikust tarnijad esitavad asjaomase teabe veebisaidil ning edastavad selle seejärel tarbijale.
Praegu on tegemist Euroopa Liidu direktiivi eelnõuga ning veel ei ole teada, millal ja millisel kujul direktiiv jõustub. Lisaks jääb pärast direktiivi jõustumist Eestile aega 18 kuud, et muudatused meie seadustikku üle võtta. Seega võib muudatuste jõustumisega Eestis minna veel mitu aastat.
