01.11.2018 Neljapäev
Tegelikud kasusaajad teatas tähtajaks alla 60 protsendi ettevõtetest
Tegelike kasusaajate kohta esitas tähtajaks ehk 31. oktoobriks nõutavad andmed vähem kui 60 protsenti ettevõtetest, sihtasutustest ja mittetulundusühingutest.
"Ligikaudu samas suurusjärgus on ühinguid, kes esitavad tähtaegselt majandusaasta aruandeid," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu BNS-ile.
Ühinguid, kes peaksid tegelike kasusaajate kohta andmed esitama, on ligikaudu 215 000, nende hulgas ligikaudu 186 000 osaühingut ja 21 000 mittetulundusühingut. Tähtajaks esitas andmed 124 000 ühingut, sealhulgas 108 000 osaühingut ja 13 000 mittetulundusühingut, lisas pressiesindaja.
"Soovitame andmed esitada kõigil ühingutel, kes seda veel teinud pole. Tegelike kasusaajate kohta on andmeid võimalik esitada ka edaspidi," ütles Heinapuu.
Ühingu juhatus peaks hoidma tegelike kasusaajate andmed ajakohasena ehk esitama värskendatud andmed 30 päeva jooksul pärast tegelike kasusaajate muutumist. Samuti kinnitab iga ühing oma tegelike kasusaajate andmed iga esitatava majandusaasta aruandega.
Järgmise aasta alguses jõustuvad seadusesätted, millega antakse politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroole ning finantsinspektsioonile õigus menetleda väärteona tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist.
"Mis puudutab võimalikke valeandmeid, siis sarnaselt näiteks majandusaasta aruannetega ei ole ka siin eraldi lauskontrolli ette nähtud," märkis Heinapuu. Tema sõnul oli muudatuse eesmärk eelkõige majanduskeskkonna ausamaks ja läbipaistvamaks muutmine läbi selle, et huvitatud osapooltel, võimalikel koostööpartneritel ja ka avalikkusel oleks võimalik aru saada, kes mingi ettevõtte või ühingu tegelikud kasusaajad on.
Varsti üle võetava viienda rahapesu vastase direktiivi kohaselt tekib lisaks kohustatud isikutel, nagu näiteks pankadel või notaritel, kohustus hakata juhtumipõhiselt teatama kahtlustest, et registris on avaldatud valeandmeid.
"Küll aga on juba praeguseks meieni jõudnud mitmed juhtumid, kus ettevõtte väidetavatel omanikel pole aimugi, kes ettevõtte taga tegelikult seisavad. Sellise info edastame jooksvalt asjakohastele asutustele," märkis Heinapuu.
Viienda rahapesu tõkestamise direktiivi nõuded tuleb Eesti seadustesse kirjutada hiljemalt 2020. aastaks. Kontrollimehhanismi kujundamisega Eesti õiguses on kavas alustada järgmisel aastal.
Märksõnad
