See võimaldab ettevõtetel ja asutustel oma töötajatele hüvitada ilma erisoodustusmaksuta aastas kuni 400 euro eest spordile tehtud kulutusi.
Eelnõu kohaselt on tööandjail võimalik töötajatele hüvitada ühes kvartalis kuni 100 euro ulatuses erinevaid spordikulutusi. Valitsuse ettepanekul kuuluvad selle sisse:
• avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
• sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud;
• kulud tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks ja
• kulud taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.
Muudatus ei tekita tööandjale kohustust töötaja tervise edendamise tarbeks kulutusi teha või neid töötajale hüvitada, vaid tegemist on võimalusega, mille kasutamine sõltub konkreetse tööandja ja tema töötajate kokkuleppest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Tervise edendamise 100-eurone kvartaalne piirmäär kehtestatakse viieks aastaks, misjärel hinnatakse meetme mõju. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on maksusoodustuse kulu riigieelarvele 2018. aastal 11,3 miljonit, 2019 11,4 miljonit ning 2020. aastal 11,6 miljonit eurot.
Seaduseelnõu annab tööandjatele veel võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt neljanda kuni kaheksanda haiguspäevaga. Lisaks ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust, vaid summa on tööandja enda otsustada.
Seadusemuudatusega suurendatakse pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal. Pensionide maksuvaba tulu suurendamine vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist 2017. aastal ligi 3,2 miljoni euro võrra.
Laiendatakse veel tulumaksuvabastust hüvitistele ja toetustele, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral. Eelnõuga ühtlustatakse nendele isikutele makstavate hüvitiste maksukäsitlus, et tagada isikute võrdne kohtlemine.
Seadus jõustub kavakohaselt 1. jaanuaril 2017, välja arvatud tervisedendamise kulude erisoodustust puudutav muudatus, mis hakkab kehtima 1. jaanuaril 2018.
