Plaanitavat hüvitist saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa järgmisesse aastasse edasi kanda ei saa. Hüvitis kehtib ainult nii-öelda esmavajalikele teenustele, mille nimekirja on haigekassa välja töötanud koos hambaarstide liiduga. Teiste teenuste eest, mis nimekirja ei kuulu, tasub klient ise.
Hüvitatavate teenuste seas on muu hulgas diagnostika – sealhulgas röntgenülesvõtted –, ravimi ja ajutise täidise ning odavama püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja sellega seotud protsessid, juureravi, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus ning nii süstiga kui ka pindmiselt tehtav tuimestus.
Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Praegu hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot.
Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Praegu on see 28,77 eurot.
Mõlema sihtgrupi puhul maksab haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Rahas mõõdetuna hakkab riik nende eest maksma kuni 85 eurot aastas.
Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et inimesel oleks võimalikult mugav proteesihüvitist saada, siis ta tulevikus enam taotlust esitama ei pea, vaid haigekassa arveldab paigaldajaga ise.
Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.
Ettepanekuid rakendatakse 2017. aasta 1. juulist.
